Kõik meie senised edukad tööstusharud on viimasel ajal oma tootmismahtu langetanud, kirjutab värskes majanduskommentaaris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Positiivse poole pealt rõõmustas aga laevaremondi ja laevaehituse kasv.
- Tõnu Mertsina Foto: Swedbank
Töötleva tööstuse tootmismahu langus novembris küll aeglustus (vähenedes aastases võrdluses 5,4%), kuid selle põhjuseks oli aasta varem järsult madalamale kukkunud võrdlusbaas. Kõige enam vähendas novembris töötleva tööstuse tootmismahtu puidutööstuse, elektriseadmete, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmismahtude kahanemine. Puidutööstus andis esialgsete arvestuste järgi ligi 40% kogu langusest. Erakordselt suure positiivse mõjuga oli aga laevaremondi ja -ehituse tootmismahu kasv, plusspoolt mõjutas ka põlevkiviõlide ja haagiste tootmise suurenemine.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.
Eesti jaoks nii oluline väliskaubandus on jätkuvalt allakäigutrepil ja allakäigu lõppu nendest andmetest veel ei paista. Täna avaldatud andmed süvendavad vaid muret Eesti majanduse väljavaate pärast, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla majanduskommentaaris.
Eesti päritolu kaupade ekspordi tugev langus jätkus oktoobris. Aastases võrdluses vähenes see jooksevhindades 23%. Selle aasta esimese kümne kuuga on eksport vähenenud aga 18%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.