Tööstustoodangu langus värskelt avaldatud Statistikaameti andmete põhjal eelmise aasta novembris süvenes. Suurima negatiivse mõjuga on puidutööstuse mahtude vähenemine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskes majanduskommentaaris.
See oli ka ootuspärane, kuna tööstusettevõtete tellimused on järsult vähenenud ning nende ootused tootmis- ja ekspordimahtude kohta on üha pessimistlikumad. Järsult on suurenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on muutunud äritegevuse peamiseks piirajaks. Tootmismahud vähenesid kõikides tööstussektori harudes – nii töötlevas tööstuses, energiatootmises, kui ka mäetööstuses.
Tööstussektori tootmismahu langus on märk nõrgenevast välisnõudlusest, mis on hoop kogu majandusele, kirjutab majanduskommentaaris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kõige rängem oli langus puidutööstuses, mille tootmismaht on langenud juba maist saadik.
Eesti kaupu eksportivate tööstusettevõtete jaoks on kaubandustingimused ebasoodsad, kuna sisse ostetud kaupade hinnakasv on ekspordihindade kasvu ületanud. Kokkuvõttes seab see ohtu meie ekportivate ettevõtete konkurentsivõime, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina majanduskommentaaris.
Energiakriis viib paljud riigid majanduslangusse, mis omakorda toob endaga kaasa välisnõudluse nõrgenemise. Eesti töötlevale tööstusele tähendab see väiksemaid ekspordivõimalusi, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma majanduskommentaaris.