Energiakriis viib paljud riigid majanduslangusse, mis omakorda toob endaga kaasa välisnõudluse nõrgenemise. Eesti töötlevale tööstusele tähendab see väiksemaid ekspordivõimalusi, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma majanduskommentaaris.
- Vähenev nõudlus on hakanud mõjutama meie puidutööstuste käekäiku. Foto: Swedbank
Septembris tööstustoodangu mahulangus ootuspäraselt süvenes. Tööstustoodangu maht ehk toodang püsivhindades vähenes aastases võrdluses 7,5%, sealhulgas töötlevas tööstuses 7,6%. Kolmandas kvartalis kokku vähenes täna avaldatud Statistikaameti andmete põhjal tööstustoodang 4% ja töötlevas tööstuses 6%. Energiatootmises suurenes toodangumaht aga septembris 4% ja kolmandas kvartalis 6%. Energiatootmise mahukasvu veab elektritoodangu suurenemine, samas kui soojatootmine on sel aastal vähenenud. Samas on elektri varustuskindluse riskid Eleringi hinnangul suurenenud.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ainult ühes – energeetikas 3,5%, kuid langes töötlevas tööstuses 7,6% ning mäetööstuses 27,1%.
Augustis kaupade ekspordi- ja impordimahtude vähenemine jätkus selgus täna avaldatud Statistikaameti andmetest. Jooksevhindades suurenes kaupade väljavedu Eestist koos reekspordiga küll 20% ja Eesti päritolu kaupade eksport 3%, kuid kuna ekspordihinnad kasvasid samal ajal 26%, on ekspordimaht ehk püsivhindades eksport juba pikemat aega languses, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.