Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saanud. Paremini on käinud töötleva tööstuse käsi, kirjutab SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Raul Mee
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu SKP suuruse osas eelmise aasta viimases kvartalis. Ootuspäraselt ei näidanud see, et Eesti majandus oleks mühinal kasvama hakanud, ent otsa on saanud ka senine kahanemine. Esialgsetel andetel jäi Eesti SKP mullu IV kvartalis sama suureks, kui ta oli olnud eelneval kvartalil. Ka võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga oli kahanemine statistilise vea piires – 0,1%. Kui need numbrid pidama jäävad annaks see mulluseks majanduslanguseks aasta peale kokku 0,9%. Eeldades, et SKP rohkem ei lange, tuleb siiski tunnistada fakti, et võrreldes 2022. aasta alguses saavutatud tipuga, oleme majandusest kaotanud tubli 5,5% tüki ja langenud nii tagasi umbes 2019. aastasse. Sellise kaotuse kompenseerimine ei käi üleöö.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
SEB värske prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 1,8 protsenti ja järgmisel aastal ulatub see juba pikaajalise kasvuvõime lähedale, 2,8 protsendini.
Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega hakanud taas kasvama, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib väike. Lisaks on tööstuse niigi nigel lisandväärtus edasi kahanemas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.