Kasutatud ehituspuidust saab kvaliteetset kasvusubstraati
Soomes läbiviidud uuringute kohaselt ei tasu ehitusjäätmetest saadud puitu põletada, vaid seda saab ümber töödelda kasvusubstraadiks, mis võib asendada turvast.
Turba tootmine Nurme Turvas AS-i Sauga lähedalt asuval turbaväljal. Foto: Andres Haabu
Üle maailma otsitakse võimalusi asendada taimekasvatuses kasutust leidev turbasubstraat mingi muu materjaliga. Alternatiividena on uuritud puidukiudu, kookoskiudu ja sammalt. Auruga töödeldud puidujäätmed pakuvad turbale ökoloogilist alternatiivi, mis vähendab ka jäätmete hulka.
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.
Eesti Turbaliidu väitel on riik maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõju aastaid üle hinnanud ning valede andmete põhjal on turbatööstuse arvele pandud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet. Süüdistus tugineb kahele liidu tellitud uuringule.
Eesti kapitalil põhinev logistikaettevõte Via Express omab transporditeenuse osutamises enam kui 10-aastast kogemust. Ettevõte garanteerib klientidele täpsed tarneajad ning kauba kahjustamata kohalejõudmise. Nii tava- kui ka režiimikaupu vedavale Via Expressile on omistatud kvaliteedi-, toiduohutuse- ning keskkonnajuhtimise ISO-sertifikaadid.