Metsandusfoorum: metsanduspoliitikat juhib poliitiline populism
Eesti Erametsaliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Metsandusfoorumil tõdeti, et poliitilisest populismist kantud metsanduspoliitika vähendab meie metsandussektori efektiivsust ja sellest on paljuski tingitud ka puidutööstuse tootmismahtude langus.
Populism, eriti poliitiline populism peaks poliitikate kujundamisel olema välistatud, rõhutas EMPLi juhatuse esimees Jaano Haidla. Pildil Haidla aastatagusel konverentsil Puidutööstuse äriplaan. Foto: Johanna Adojaan
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla tõi oma ettekandes välja, et puidusektori tähtsust meie majandusele on alahinnatud. Puidutööstused annavad 16% Eesti lisandväärtusest ja tööd leiab seal 11% tööealisest elanikkonnast, eelkõige maapiirkondades. „Puidutööstus hoiab tuled põlemas just nendes piirkondades, kus Eesti mõistes ei osata inimesi rakendada,“ märkis Haidla.
Kliimaministeerium tutvustas täna kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% EEsti maismaast, kuid mitte rohkem.
Biotoodete tootmine on Eestis kasutamata võimalus, kuid kahjuks ei soodusta Eesti metsanduspoliitika puidu kõrgemasse väärindamisse investeerimist, rääkis Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuht Lauri Raid hiljuti toimunud konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2024.
Pole teada ühtegi näidet, kus ainult teenustele orienteeritud riik on rikkaks ja ühiskondlikult arenenuks saanud, tõdeb Kohila Vineeri juhatuse liige Andres Laht intervjuus Tööstusuudistele.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.