Eesti trükitööstuse käive töötaja kohta on püsinud viimased neli kvartalit langustrendis, mis viitab efektiivsuse tõstmise vajadusele, selgub värskest Äripäeva infopanga trüki- ja pakenditööstuse konkurentsraportist.
- K-Print tükikoda. Foto: Toomas Kelt
Trüki- ja pakenditööstusi koondava sektori nelja viimase kvartali koondkäive oli 276 miljonit eurot, aastaga kahanes see 5,6%. Koondkäive on kahanenud viimased kolm kvartalit järjest, keskmiselt 2,2% kvartalis. Vähenenud on ka töötajate arv ning see on kiirenevas tempos toimunud viimased neli kvartalit järjest. Nelja kvartali käive töötaja kohta oli 111 688 eurot ja see kahanes aastaga 1,4%. Töötajate arvu samaaegse kahanemise tõttu on efektiivsusnäitaja vähenemine koondkäibe langusest väiksem.
Äripäeva infopanga trüki- ja pakenditööstuse kvartaliraportiga saad tutvuda
SIIN.
Trükitööstus ei ole oma efektiivsust suutnud suurendada, kirjutab KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar sektori majandustulemuste kommentaaris.
Trükitööstuse tulud on viimase nelja kvartali jooksul vähenenud suurusjärgus 2-3% kvartalis ja tööstusharu 2024. aasta esimese kvartali koonkäive oli 10% madalam kui aasta varem. Tulude vähenemise tasakaalustamiseks on ettevõtjad vähendanud töötajate arvu. Aastaga vähenes tööstusharus hõivatud töötajate arv 4% ja tegemist on viimased viis aastat kestnud trendi jätkumisega. 2024. aasta esimese kvartali keskmine palk oli 1912 eurot kasvades aastaga 11%.
Trükitööstus on sarnases olukorras muu töötleva tööstusega. Ühest küljest on Eestis tootmise kulud kõrged ja jätkavad kasvamist, teisest küljest on siseturg väga väike ja tootmismahte saab kasvatada vaid läbi ekspordi. Kulude katmiseks peavad trükitöösturid leidma kõrgete hindadega tootenišši või suurema mahuga eksportturu. Lihtsakoeliste trükiteenuste osutamisel Eesti turule peab hakkama saama ühest küljest väikese tuluga ja teisest küljest madala marginaaliga, mis viib paratamatult selleni, et ellu jäämiseks peab jõuliselt kulusid kärpima. Asjaolu, et trükitööstuse käive töötajat kohta on püsinud viimased neli kvartalit püsivas langustrendis, viitab sellele, et ettevõtjad pole kulude kärpimisel ja efektiivsuse tõstmisel edu saavutanud. Tõenäoliselt on tööstusharu koondkasum nii 2023. aastal, kui ka 2024. aasta esimese pooles langustrendis.
Seotud lood
Ajalehe- ja ajakirjatrükikoda Printall muudab juhatuse koosseisu ja struktuuri, et püsida paremini konkurentsis pidevalt muutuvas trükitööstuses.
Trükitööstuses on iganädalaselt näha uusi ja uusi pankrotte ja sunnitud ühinemisi üle Euroopa, ütleb Eesti ühe suurima reklaam- ja pakenditrükikoja K-Print OÜ tegevjuht Rait Rebane. Sellest hoolimata investeeris K-Print ligi viis miljonit eurot uutesse trükimasinatesse.
Eesti trükitööstused ja pakenditootjad kasvatasid eelmisel aastal oma müügitulu keskmiselt viiendiku võrra, kõige enam kasvas see kümnes suurimas ettevõttes, selgub Äripäeva Infopanga koostatud trüki- ja pakenditööstuse konkurentsiraportist.
Euroopa Liidus on peagi jõustumas eFTI määrus, mis toob kaasa olulise muudatuse veodokumentide maailmas – tööstusettevõtetel kui veo tellijatel on nüüdsest selge õigus nõuda digitaalsete veodokumentide kasutamist. See õigus on eriti oluline, kuna just tööstusettevõtted on need, kes veoteenust tellivad ja selle eest maksavad.