Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
- Veiko Uri konverentsilaval. Foto: Johanna Adojaan
Me ei saa teha õigeid poliitilisi otsuseid, kui alusandmed on puudulikud. Metsanduses on see aga väga suur probleem, rõhutas Uri. Näiteks metsaressursi kohta on mitu erinevat hinnangut – SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetel oli 2022. aastal metsa tagavara 457 miljonit kuupmeetrit, Postimehe fondi tellitud alternatiivse hinnangu (põhines metsaregistri andmetel) 379 miljonit kuupmeetrit. Kahe hinnangu vaheline erinevus on 90 miljonit kuupmeetrit. Kuna kaks eri mõõtmist kasutasid erinevaid meetodeid ja ka eesmärgid olid erinevad, pole suur vahe üllatav.
Seotud lood
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast.
2021. aastal kasvasid Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.