Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskuse ja Fibenoli korraldatud rahvusvahelisel häkatonil “Wood to Food” otsis kuus meeskonda uudseid võimalusi, kuidas kasutada puitu lähtematerjalina toidutööstuses.
- BioBooster häkaton toimus Maaülikoolis 25.-26. aprillil. Foto: EMU
Häkatoni ühe peakorraldaja ja žüriiliikme, Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskuse juhi Katrin Kepi sõnul on maaülikoolil võimekus ja ambitsioon olla innovaatiliste ringbiomajanduslike lahenduste sünnilavaks. „See viis meid ka koostööni Fibenoliga, kes soovis leida uusi võimalusi puidust saadud keemiliste ühendite väärindamiseks toiduks. Just sellised natuke hullud ideed, nagu puidust toidu tootmine, võivad ettevõtete ja teadlaste koostöös viia täiesti murranguliste jätkusuutlike tehnoloogiateni,“ ütles Kepp.
Seotud lood
Võtame Soomest eeskuju!
Keerulisemaid lõpptooteid tootvatel ettevõtetel läheb paremini kui allhanke ja tooraine tootmisele suunatud ettevõtetel. Biorafineerimine on puidusektori lisandväärtuse katapult, kirjutab Metroserdi rakendusuuringute keskuse biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede.
Eesti Maaülikool ja osaühing Fibenol otsivad koostöös uusi võimalusi puidust saadava lignotselluloosi väärindamiseks nii, et seda saaks kasutada inimeste, loomade või mikroorganismide toiduks. Aprillikuus toimub häkaton „Wood to Food“, mille võidumeeskond saab võimaluse oma idee edasiarenduseks koos Fibenoliga.
Tööstused ei peaks mõtlema ainult energiakriisi lahendamisele, vaid leidma ka teisi võimalusi, kuidas ettevõttes rohepööret ellu viia, rääkis puidukeemiaettevõtte Fibenol jätkusuutlikkuse valdkonna juht Katrin Jõgi.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.