Tööstussektoris takistab välisspetsialistide värbamist Eesti kui tööstusriigi vähene tuntus
Eestisse välisspetsialistide värbamist toetava Work In Estonia tellitud tööstussektori uuring välistööjõu värbamisest näitas, et suureks takistuseks on Eesti vähene tuntus tööstusriigina.
Work In Estonia juht Leonardo Ortega. Foto: Work In Estonia
Uuringu läbiviimist juhtinud Balti Uuringute Instituudi programmijuht Kristjan Kaldur tõi tulemustest esile, et järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele. Vajaduste loetelus tõuseb esile kolm valdkonda - inseneeria, tööstustehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus.
Hiljutisel majandusjulgeoleku konverentsil jäid kõlama nii siseministri kui info- ja tehnoloogiaministri poolt öeldud sõnad, et oluline osa majandusjulgeolekust on kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Ning eriti oluline on, et kõik mõistaksid seda vajadust ühtmoodi, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.
Asekantsler: välitööjõu kvoot ei rahulda enam meie vajadusi
Riigi eesmärk pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine, tõdeti teisipäeval toimunud foorumil „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis".
Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.
Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.