Riigi eesmärk pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine, tõdeti teisipäeval toimunud foorumil „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis".

- 28. novembril toimus Tallinnas välistalendipoliitika foorum „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis". Foto: EAS
Majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ütles, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootusele. „Täna on sisserändele seatud piiriks 0,1% Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas. See kvoot pärineb 1990. aastatest, kui Eestis maffia tähendas midagi hoopis muud kui täna poolnaljaga meie rahvusvaheliselt silmapaistvat IT- ja idusektorit, ning ei ole kindlasti arv, mis rahuldab meie tööjõuturu vajadusi täna ja tulevikus,“ sõnas Särav.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inseneride puudus on kohal ja süveneb aastate jooksul veelgi. Probleem on akuutne tööstusettevõtetes üle Eesti, kus areng ja jätkusuutlikkus kannatab sobiva kompetentsi puuduse tõttu – see mõjub omakorda pärssivalt Eesti majandusele. 24. novembril toimub EASi ja KredExi ühendasutuse tuleviku tööjõu foorum “Eestile on kombeks üks insener korraga?”, kus läbi uuringute ja ettevõtete lugude sõnastatakse Eesti majanduse konkurentsi seisukohalt hädavajalikud lahendussuunad inseneride puuduse leevendamiseks.
Eestis käivitub Inseneriakadeemia, mille eesmärk on vähendada tööjõuturul inseneride põuda, samuti suurendada tehnikaerialade lõpetajate arvu nii kõrg- kui kutsekoolides.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.