Ähvardava tooraienkriisiga aitab võidelda jäätmete käsitlemine väärtusliku toorainena, sedastab Rohetiigri arenguraamat.
- Jäätmeid võiks palju rohkem toorainena kasutusse võtta! Pildil Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Foto: Andras Kralla
Arenguraamatu jaoks Eesti ringmajanduse hetkeseisu analüüsinud töögrupi juhi ja Rohetiigri nõukoja liikme Rainer Pesti sõnul on süsinikuneutraalsele ja ringmajanduse mudelile üleminek kriitilise tähtsusega. “Oleme Eestis sellesse suhtunud üsna passiivselt, kuid meie peamised eksportturud, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Holland, soovivad ringmajanduse teemal olla maailmas esirinnas. Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks kujutab see märkimisväärset riski,“ ütles Pesti.
Seotud lood
Vanametalli ringmajandusettevõte Cronimet Nordic kogus, töötles ja saatis ümbersulatusele eelmisel aastal 350 tuhat tonni vanametalli, ettevõte müügitulu ulatus 207 miljoni euroni, mis on ligi 12% väiksem 2022. aasta müügitulust. Alanud aastaks prognoosib ettevõtte nõudluse ja hindade mõõdukat tõusu.
Ragn-Sellsi edukad puurimistööd Ahtme vanal tuhamäel panid aluse Tartu Ülikooli ulatuslikule teadusprojektile, mille eesmärk on kaardistada ettevõtjate jaoks kriitilised toorained, mis võiksid sisalduda senini kasutult seisvates Ida-Virumaa ligi 40 aheraine- ja tuhamäes.
Eesti Energia sõlmis pikaajalise tarnelepingu Rootsi rehviringlust korraldava organisatsiooniga, mis võimaldab sel suvel käivitada vanarehvide tööstuslikus mahus ümbertöötlemise ja sellega anda panus piirkonna keskkonnaprobleemide vähendamisse.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.