Selleks korraks on sektori jaoks buum läbi, olukord normaliseerunud ja müügimehed peavad taas leidma uusi kliente ja turge, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk värskes Äripäeva infopanga elektroonikatööstuse aastaraportis.
- Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk. Foto: Raul Mee
Elektroonikatööstuse jaoks oli eelmine aasta väga hea aasta, mil sektori käive kasvas 20%. Tänavu esimesel poolaastal jätkus tootmine samas tempos, kuid teisel poolaastal on mitmetel ettevõtetel tootmismahud langenud. Võib öelda, et praegu on selleks korraks sektori jaoks buum läbi, olukord normaliseerinud ning müügimehed peavad taas leidma uusi kliente ja turge.
Äripäeva infopanga värske
elektroonikatööstuse aastaraportiga saab tutvuda SIIN.
Elektroonikatööstuse toodangust läheb väga suur osa teistesse sektoritesse, näiteks autotööstusesse, masinaehitusse, kaitsetööstusse, ehitusse ja meditsiini ning seetõttu sõltub tööstusharu käekäik suuresti lõppturu käekäigust. Näiteks kui ehitussektor kiratseb, läheb vaja vähem elektroonikat sisaldavaid ventilatsiooniseadmeid ja kütteregulaatoreid ning nende tootjate käive langeb samuti. Seetõttu on ka ettevõtete majandustulemused erinevad.
Seotud lood
Tööstuses on lähiaastatel vaja 30 000 inseneri ja lisaks teisi kompetentseid spetsialiste ning seega võib öelda, et elektroonika valinud noored leiavad pärast õpingute lõpetamist kindlasti Eestis töö, märgib Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk.
Vähesed poliitikud võtavad valimiste eel tööstuse teemal sõna ja erakondade programmidest valdkonna kohta suurt midagi ei leia, on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk erakondade suhtes kriitiline.
Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Tallinna Ülikooli avatud akadeemia alustasid koostööd sisekoolitajate väljaõppeks, mille raames on liidu liikmetel võimalik osaleda spetsiaalselt ettevõtete vajadustele väljatöötatud koolitustel.
Eesti tööstusjuhid on juba pikka aega juhtinud tähelepanu sellel, et tööstuse arenguks on meil kiiresti vaja rohkem erialase väljaõppega tööjõudu, eriti insenere. Tööstusuudised uuris tööstuse erialaliitudelt, millist lahendust nad probleemile näevad.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.