Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ning selget vastutust nende täitmise eest.
- Kas peale märtsivalimisi tuleb Toompea lossis töötavalt Riigikogult ka kliimaseadus? Foto: Jaan Jänesmäe/Riigikogu
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus” toob välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Analüüsi üks autoreist KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari selgitas, et “Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud. Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur. Sellises ebaselges olukorras on kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada. Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele.”
Seotud lood
Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid täna varastel hommikutundidel Luksemburgis kokku "Eesmärk 55" paketi üldised lähenemviisid viie kliima õigusakti osas, mis puudutavad ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, sõidukite CO2 heite norme ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust.
Alates Pariisi kliimakokkuleppest on jõudnud kõigi teadvusse, et meil ei ole võimalik enam vanaviisi jätkata, ütleb Pauligi Baltikumi jaekaubanduse kommertsdirektor Rainer Tammet.
Soomes toimunud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel metsanduskonverentsil “Uus Euroopa Bauhaus siseneb metsa” rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Liit näeb jätkusuutlikus metsamajanduses ja puitehitiste rajamises suurt rolli kliima soojenemise vastases võitluses.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.