Augustis esitasid ettevõtete ja koduomanike esindajad riigile pöördumise, kus sooviti erimärgistatud diislikütuse kasutamise lubamist paiksetes seadmetes ning kodude kütmiseks. Kuigi kütteperiood on juba alanud, siis pöördumisele ei ole riigi poolt vastust tulnud.
- Eridiisli kasutuse vastu tunnevad huvi paljud. Foto: Pixabay
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul kasutatakse kütmiseks ja paiksetes seadmetes hinnanguliselt Eestis aastas 17 miljonit liitrit kütust. „Kui eeloleval perioodil kasutatakse kütust senises mahus, siis erimärgistusega diisli kasutamise lubamise kulu oleks riigieelarvele ajutiselt 6 miljonit eurot. Kui lisame asjaolu, et riigieelarve tulud on oluliselt suurenenud läbi prognoositust parema käibemaksulaekumise, siis on tegu olematu kuluga olukorras, kus pikemaajalised kulud on prognoosimatud. Juba täna näeme, et tootmisettevõtted on seoses suurte kuludega ning võimetusega konkureerida välisturgudel asunud koondama. Samuti ei tohi alahinnata pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele, kui hoidutakse näiteks eluasemete kütmisest.“
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing pöördusid valitsuse poole ettepanekuga muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks ajutiselt (kuni 2024. aasta 1. maini) lubatud kasutada kütmiseks ja paikses mootoris.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.