Eesti saab juulis rahvusvahelise maapõue teadusuuringutega tegeleva programmi liikmeks, mis võimaldab saada uusi teadmisi näiteks tulevikumaavarade ja maa soojusenergia kasutamise kohta.
- MKMi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar Foto: Raul Mee
„Ühiskonnas debateeritakse järjest enam, kuidas loodud ühiskondlikku väärtust ümber jagada, kuid unarusse ei tohi jätta ka neid valdkondi, millega süsteemselt tegelemine aitab ühiskondlikke väärtusi juurde luua ja kasvatada. Maavaradega süvitsi tegelemine, nende uurimine ja kasutusvõimaluste väljaselgitamine on täpselt selline valdkond,“ rääkis MKMi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar rahvusvahelise kontinentaalse teadusliku puurimisprogrammiga (International Continental Scientific Drilling Program – ICDP) liitumisest.
Seotud lood
Meil ei kiputa just sageli mõtlema sellele, kui suur osa maakoores leiduvatest elementidest meid igapäevaselt ümbritseb. Ainuüksi selliste argiste abimeeste nagu nutitelefonid, autod, potid-pannid ja muu tootmiseks tuleb maapõuest välja tuua palju materjale. Kust need olulised toormed pärinevad ja kuidas käib uute maapõue rikkuste avastamine, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlane Rutt Hints.
Kui Eestis seostub geoloogi eriala peamiselt põlevkiviga, siis reaalsuses mängivad maapõueressursid ja nende uurimine üha kriitilisemat rolli hoopis võitluses kliimamuutustega. TalTechi geoloogia instituudi teadur ja maapõueressursside õppekava programmijuht Rutt Hints kirjutab, mida toob kaasa rohetehnoloogiate üleminek geoloogide ja mäeinseneride jaoks.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.