Rohetehnoloogia on mitmekordistanud väiksema kaevandusmahuga metallide nõudlust

Rohetehnoloogiatel põhinevale majandusele üleminek on mitmekordistanud selliste metallide ja haruldaste muldmetallide nõudlust, mille kaevandusmaht on seni olnud pigem tagasihoidlik. Tuuleenergia, päikeseenergia ja energia salvestamisvõimsuste arendamine vajab tohututes kogustes ressursse maapõuest, millest osasid leidub ka Eestis.

Ühe kolmemegavatise avamere tuulepargi elektrituuliku ehitamiseks võib kuluda üle tonni haruldasi muldmetalle, eelkõige mootori püsimagnetite tootmiseks. Tuuleenergia vajab ka suurtes kogustes vaske, mis on energeetikas üks võtmemetallidest. Kui tulevikus rajatakse maismaa-tuuleparkide asemel rohkem meretuuleparke, suureneb vasenõudlus veelgi, sest vaja on pikki merekaableid. Prognoosi järgi vajab maailm järgmisel 25 aastal sama palju vaske, kui on viimase 5000 aasta jooksul kokku kaevandatud.

Ka päikeseenergia laiem levik kasvatab oluliselt vajadust metallide järgi. Näiteks valgusenergiat elektrienergiaks moondavate õhukeste fotoelementide tootmiseks läheb vaja indiumi - metalli, mida kaevandatakse praegu maailmas vaid umbes 1000 tonni aastas.

Elektrisõidukid vajavad ligi kolm korda rohkem vaske kui traditsioonilised autod. Lisaks CO2-heite vabale energiatootmisele muutub üha kriitilisemaks ka salvestamisvõimsuste olemasolu nii elektrivõrkudes kui transpordisektoris. See tähendab omakorda akutehnoloogiate osakaalu järsku suurendamist energeetikas. Elektriautodele sobivaks, piisavalt kergeks ja suure energiamahutavusega akutüübiks on liitiumioonakud, mille tootmine nõuab lisaks liitiumile ka koobaltit, mangaani, niklit ning grafiiti. Elektrivõrkudes taastuvatest energiaallikatest saadava energia salvestamiseks võiksid seevastu käiku minna suuremõõtmelised vanaadiumi sisaldavad redoks-akusüsteemid.

Pikemas plaanis on võimatu prognoosida, milliseid elemente ja mis mahus uus süsinikuneutraalne energeetika vajab, sest nõudlust kujundab edukaimaks osutunud tehnoloogiate pakett. Siiski võib kindel olla, et üha rohkem ja rohkem hakkavad maailma majandust mõjutama metallid.

Metallitoormete sektor on Euroopas viimastel aastatel märgatavalt elavnenud. Skandinaavias investeeritakse märkimisväärseid summasid maagikaevanduste laiendamisse ja uute kaevanduste avamisse. Üle Euroopa investeeritakse uute liitiumiprojekti kaevandustesse ja liitiumioonakutehastesse, et rahuldada elektriautode tootjate vajadusi.

Mis rolli mängib siin Eesti? Fosforiidiuuringutel on leitud, et ühes Eesti fosforiiditoormes leidub olulisel hulgal neodüümi, haruldaste muldmetallide püsimagnetite põhilist komponenti. Euroopa kriitiliste toormete nimekirjas olevatest toormetest leiab Eesti maapõuest ka vanaadiumi, molübdeeni, reeniumi, uraani ja tsinki. Sügavama maapõue uuringud Eestis kompleksides, mis tekkelt ja vanuselt sarnanevad Skandinaavia metallirikaste kivimitega, on hoogu saamas koos uute süvapuuraukude rajamisega Jõhvi rauamaagi leiukohas.

Eesti maapõueressursid ja nende väärindamine kõrgtehnoloogiliste toodeteni võiks luua põlevkivikesksest majandusmudelist suuremat lisandväärtust. Visioonide realiseerimine ja oma maapõueressursside toel rikkamaks saamine nõuab meilt lisaks tarkusele ja innovatsioonivõimekusele ka ühiskondlikku toetust. Ressursipoliitika ei piirdu vaid ühiskonna rikkuse kasvatamisega, vaid mõjutab ka piirkonna stabiilsust, mistõttu on mõistlik visioon ja ühiskondlike kokkulepete saavutamine kriitilise tähtsusega.

Nii vajab ka Eesti uusi geolooge ja mäeinsenere, kes arendaksid maapõueressursse, mis mängivad olulist rolli rohetehnoloogiate arendamisel. TalTechi geoloogia instituudi maapõue erialal õppimiseks saab kasvõi kohe kandideerida ning panustada nii ka ise kliimamuutustega võitlemisse.

Tulevikus üha olulisemat rolli mängivate mineraalidega saab tutvuda ka näitusel “Mineraalid, superstaarid - maa alt koju!” Tallinna Tehnikaülikoolis .