Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.
- Veebruaris imporditi kaupu kõige rohkem Soomest, Leedust ja Venemaalt ning samadest riikidest suurenes sissevedu ka enim. Fotol Katoen Natie logistikakeskus Muuga sadama tööstuspargis. Foto: Andras Kralla
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta veebruariga võrreldes 238 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.
Seotud lood
Eelmise aasta novembris jätkus Eesti kaubavahetuse kiire kasv ning kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ja import 36%, teatas statistikaamet.
Septembris saavutas Eesti väliskaubandus õli- ja puidutööstuse toel rekordtaseme ning kaupade eksport kasvas septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%.
Töötlev tööstus ja ehitussektor pidurdasid majandust
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades ekspordikasv hoopis mõõdukam.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.