Narvas metallifirmat juhtiv rakverlane Madis Mädamürk räägib intervjuus, et Narvasse ei saa suhtuda nagu teistesse Eesti paikadesse. See on lihtsalt nii eriline linn, mis elab täiesti omas maailmas, omas infoväljas ja inimesi on väga erinevate vaadetega.
- Madis Mädamürk kodukontoris. Foto: Andres Pulver
Viljandist pärit ja hulk aega Tartus elanud Madis Mädamürk asus seitse aastat tagasi tööle Narvas metallitööd tegeva osaühingu GIAB Machining tegevjuhina. Et Tartust oli Narva väga kauge käia, kolis ta koos kaasaga Rakverre. Ning on nüüd oma mees igal pool – nii Viljandis, Tartus, Rakveres kui ka Narvas.
Kuidas sõda metallitööstust mõjutab?
Väga palju ja väga otseselt. 2020. aastal oli meie sektoris kriis. Metallitööstuses ja masinaehituses ikka käivad kriisid üheksaastase tsükliga. Nii et 2020. aastal oli meil kõigepealt tavaline kriis, sellele lisandus COVID, mis andis tegelikult tõuke.
2021. aasta alguses mahud taastusid ja olid kriisieelsetega võrreldes isegi suuremad. Tulime kriisist välja tugevamana, kui me sinna sisenesime. Ja nüüd hakkame COVIDist jagu saama, aga algas sõda.
Kõige esimene pauk tuleb masinaehitussektorile, kus suuremad metallkonstruktsioonid ja nemad on oma paugu juba kätte saanud. Näiteks Hekotek, kellel materjalitarned tulevad Venemaalt ja ka turg on suuresti Venemaal – nendel on pool käibest kadunud.
Seotud lood
Ukraina sõda tõi märtsis tööstusmetallide turule erakordseid hinnaliikumisi. Kõige märkimisväärsem oli nikli enam kui 250protsendiline hinnatõus eelmisel nädalal. Viimastel kauplemispäevadel on metallid mõnevõrra taandunud ning oodata on rahunemist, aga pikaajaliselt on trend jätkuvalt tõusev.
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades ekspordikasv hoopis mõõdukam.
Venemaa valitsus on kokku pannud nimekirja varem välismaalt Venemaale imporditud kaupadest ja seadmetest, mille väljaviimine riigist on keelatud kuni selle aasta lõpuni.
Majandusekspert Raivo Vare ei usu, et Hiina hakkab avalikult Venemaad toetama, kuna see laseks põhja nende enda majanduse. Kuigi abistamine tundub ebatõenäoline, tasub siiski olukorda jälgida ja mõelda plaanile, kui sidemed Hiinaga katkevad.
Statistikaameti andmetel vähenes esimesel poolaastal kaupade eksport 11%, mida põhjustas töötleva tööstuse ja kütuste väljaveo langus, samuti rahvusvaheliste kaubaturgude nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Kuigi olukord on keeruline, prognoosivad eksperdid majanduse kasvu ja ettevõtjatel on võimalus laiendada ärimahtusid uute koostööpartnerite kaudu.