Keemiatööstus on Eestile sobilik ja väärtustloov tööstusala, kuna käive on suur ja vajalik inimressurss väike. Samas on hirmutav, et Euroopa roheleppe suund on võetud pigem looduskaitsele, mitte aga innovatsiooni ja investeeringute toetamisele ambitsioonikate eesmärkidega toimetulekuks, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu juht Hallar Meybaum.
- Hallar Meybaum Foto: Raul Mee
Keemiatööstus on hea valdkond ka seetõttu, et investeerimismahuka tööstusena ei ole see kergesti kolitav ühest riigist teise ning nii on kindlus, et ka uued tekkivad keemiaettevõtted jäävad Eestisse. Keemiatööstusele muutub üha olulisemaks kohaliku tooraine nagu põlevkivi, puidu ja fosforiidi väärindamine. Ka põlevkivi kasutamine on endiselt Eestile sotsiaal-majanduslikult ja strateegiliselt tähtis. Kuigi põlevkivist õlitootmine sõltub volatiilsest nafta maailmaturuhinnast, toodeti 2019. aastal siiski rekordilisel tasemel – 1,17 miljonit tonni – põlevkiviõli.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.