Konsortsium: Eesti võiks soomukeid ise toota

Eesti Kaitseministeerium soovib järgmise 10 aasta jooksul hankida Kaitseväele 100 – 300 6x6 soomukit. Aasta alguses sõlmitud Eesti, Läti ja Soome koostöölepingu alusel peaks Eestile soomukid tootma Soome. Eesti kaitsetööstusettevõtete hinnangul peaks soomukid tellima kodumaalt, jättes lõviosa 140 – 400 miljoni euro suurusest investeeringust Eestisse.

2020. aasta alguses sõlmisid kolm riiki koostöölepingu eesmärgiga osta 6x6 soomukid Soome ettevõttelt Patria. Arvestades soomuki eeldatavat maksumust, on Eesti soomukite hankemaht suurusjärgus 70 - 200 miljonit eurot. Sellele lisanduksid järgmise 20 aasta jooksul tehtavad kulutused soomukite elutsükli haldusele, mis on eeldatavasti samas suurusjärgus.

„Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on seisukohal, et riigil tuleb olla ambitsioonikam ning näha juba täna Eesti tööstuse jaoks suuremat võimalust kui vaid kaitsetööstusele jääv sõidukite elutsüklihaldus või üksikute komponentide allhange,“ selgitas Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

Ta lisas, et arvestades tänast olukorda, kus paljud Eesti jaoks olulised majandussektorid on COVID-19 viiruse leviku tõttu sisuliselt oma tegevuse lõpetanud ning ees seisab ulatuslik majanduslangus, tuleb

Eestil eelkõige võimendada neid valdkondi ja ettevõtteid, mis suudavad ise riigi jaoks pikaajaliselt väärtust luua, nii majanduslikult kui ka riigikaitset silmas pidades. „Tööstuslikke võimeid, mida ei ole rahuajal, ei saa kunagi olema ka kriisi või sõja ajal. See on kindlasti juba täna õppetunniks kõigile praegusest kriisist,” rõhutas Ränisoo.

Ta selgitas, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on juba loonud avatud koostööplatvormi ja allkirjastanud ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärk on Eesti Kaitseväe vajadusi enim rahuldava soomuki kontseptsiooni väljatöötamine või selle väljatöötamises osalemine. „Eesti ei peaks suunama strateegiliselt olulisi pikaajalisi kulutusi riigist välja, mis mõjutavad oluliselt meie kaitsevõimet nii rahu- kui kriisiajal, kui meil on võimalus ja võimekus jätta need investeeringud Eestisse ning võimendada siin sektorit, mis tagab lisaks riigikaitsele ka majandusliku edu ja kasvu,“ nentis Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht.

Mehitamata maismaasõidukeid arendava ettevõtte Milrem Roboticsi omanik Kuldar Väärsi lisas, et Eesti ettevõtted on valmis selliseid projekte juhtima. „See annab tulevikus palju suurema mõju majandusele kui lihtsalt üks hange. Saame keskkonda kujundada ja Eestisse maksimaalselt väärtust jätta vaid siis, kui Eesti tööstus võtab vastutuse ja juhtiva rolli,“ rõhutas Väärsi.

Ta nentis, et 6x6 soomukite asendamise puhul on tegemist projektiga, mis on ühest küljest piisavalt mahukas ning teisalt piisavalt lihtne, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted suudaksid ise selle välja töötada ja toota.

„Eesti ettevõtetes töötavad maailmas hinnatud tipptasemel spetsialistid ning kaitsetööstuse kogemusega insenerid. Meie ettevõtetel on kogemus tehnoloogiliselt keerukate lahenduste süsteemiintegraatori ja peatöövõtja rollis, ning mis kõige olulisem, oskus ja tahe maksimaalselt kaasata Eesti tarneahelat,“ rõhutas Väärsi.

Milrem Robiticsi juht sõnas, et Eesti ettevõtted on nii iseseisvalt kui ka koostöös loonud märksa keerulisemaid ja maailmas juba hinnatud kaitsetööstuse lahendusi, mille vastu on rahvusvaheliselt kasvav huvi. „Koostöös suudame viia sektori uuele tasemele, arendades Eestis välja meie kaitseväele vajalikku varustust ning jättes tehtavad investeeringud riiki,“ nentis Väärsi.

Missioonikriitilisi lahendusi, sh küberturbe- ja sidelahendusi pakkuva konsortsiumi liikme Cybernetica juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu sõnul on Eesti ettevõtetel, kellest paljud toodavad täna rahvusvahelistes tarneahelates ülikriitilisi komponente või nendega külgnevaid tooteid, olemas võimekused soomukite arendamiseks ja tootmiseks. „Kindlasti suudame neid võimekusi kombineerides ehitada ja välja arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise toote ning luua platvormi uute, Eestis arendatud nutikate tehnoloogiate kasutuselevõtuks," lisas Väärtnõu.

Eesti kaitsetööstuse ettevõtted näevad kahte võimalust. Esiteks, et Eesti konsortsium omandab Soome Patrialt litsentsi Eesti soomukite tootmiseks, tarneahela koostamiseks, vajalike modifikatsioonide disainimiseks ning elutsükli tagamiseks. Või, juhul kui esimene lahendus osutub liiga kalliks, arendab Eesti konsortsium ise Eesti vajadustest lähtuvalt välja 6x6 soomuki.

Koostööplatvormiga on tänaseks liitunud juba 14 Eesti kaitsetööstusettevõtet ning valmis on ka Eesti 6x6 soomuki esmane kontseptsioon ja eelanalüüs ehk kaitsetööstussektori algatus ei ole vaid teoreetiline, vaid astutud on esimesed praktilised sammud Eesti majanduse ja kaitsetööstuse edu nimel.

„Meie eesmärk on hoida valdav osa soomuki tootmise väärtusest ning tarneahelast Eestis, tagades nii töökohtade säilimise kui uute suure lisandväärtusega töökohtade loomise,“ sõnas Baltic Workboats ja Baltic Marine omanik Margus Vanaselja.

Ta nentis, et oma toodete ja tööstuse arendamine on kõige jätkusuutlikum viis majanduse kasvatamiseks. „Ka riik peab oma valikutes lähtuma sellest, kas töökohad luuakse Eestisse või toetatakse pigem naabrite majandust.“

Eesti kaitsetööstuse konsortsiumiga on tänaseks liitunud ning pöördumise Eesti Kaitseministeeriumisse saatnud 15 Eesti ettevõtet: Baltflex, Baltic Marine, Bristol Trust, Cybernetica, DefSecIntel, Heavy Industry Estonia, Merrem Tööstusplast, Milrem Robotics, Nordic Armoury, Radius Machining, Tarmetec, Threod Systems, Toci, Torm Metall, Metec CNC.

Tegemist on avatud koostööplatvormiga, millega saavad liituda ka uued ettevõtted.