Ruth Oltjer: Tööstus 2030 töögruppide sisenditega tuleb arvestada

Ta on seisukohal, et seal ei käidaks lihtsalt targutamas ja et sellest päriselt ka midagi edasi juhtuks. Ministri mure peaks olema, et selle töögrupi ettepanekud jõuaksid ka majanduskomisjoni lauale, leiab Oltjer.

“Mis puudutab ettevõtete suhteid valitsusasutustega, siis tuleb tunnistada, et vähemalt keemiatööstuse sektoris on need Eestis ilma liialdamata head,” märgib Ruth Oltjer. “Et meil on edasimüüjaid umbes 18 maal, siis partneritega suheldes on tekkinud meil võrdlusmoment, kuidas nemad oma riikide valitsusasutustega läbi käivad. Meile, kes oleme harjunud töiste ja konstruktiivsete suhetega näiteks maksu- ja tolliametiga, tundub kummaline mitmete välispartnerite reaktsioon, kui soovitame neil tolli või maksuküsimuses nõu küsida nende kohalikult maksuametilt. Öeldakse, et ära kutsu kurja kaela – tarvitseb midagi küsida, kui sellele võib kiirelt järgneda mitte just oodatud visiit!”

Samas märgib Oltjer, et on ka lahendamist vajavaid kohti – näiteks oleks tema hinnangul vaja kiiresti jõuda kokkulepeteni, et ühes ELi riigis tehtud sertifitseerimine kehtiks ka kõigis teistes liikmesriikides. Ekspertnõukogu suudab Ruth Oltjeri meelest tööstuspoliitika edenemisel kaasa aidata tööstuse jaoks oluliste teemade tõstatamise ja nendele lahenduste pakkumisega.

Millises suunas vajab Eesti tööstuspoliitika eelkõige järeleaitamist?

Sellele küsimusele vastates nendib Oltjer, et Eesti ettevõtetes on tootlikkus kahjuks madal ja et konkureerida Euroopa turul, tuleb tootlikkus viia lähedasele tasemele vanade euroliidu maadega.

“Töötajate palgad liiguvad suurenemise suunas kiiremini kui tootmiste automatiseerimine. EASis oli üks tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise meede, aga sellele eraldatud suhteliselt tagasihoidlik summa lõppes enne otsa, kui kõik huvilised suutsid üldse taotlustki esitada,” räägib ta. “Selline meede peaks korduma ja umbes 30 korda suuremas mahus, nagu seda tegi näiteks Leedu. Ka meil Eestis oli näha, et ettevõtted olid selleks meetmeks valmis, digidiagnostika on ettevõtetes tehtud ja nüüd tuleb see ellu viia.”

Mis tööjõudu puudutab, siis Oltjeri arvates on selge, et kontrollimatu töömigratsioon ei ole lahendus, aga pikaajaliste töölubade kvoot võiks olla siiski suurem kui tuhatkond, sest 30 000–40 000 kvoodivälist lühiajalist töötajat ja renditöölist tegutsevad siin neile niikuinii lisaks. Paraku nende üle on riigil juba kehvem ülevaade.

Et Eesti tööstus aastaks 2030 seatud strateegilised eesmärgid täidaks, on Ruth Oltjeri sõnul oluline, et kõiki neid praegu jutuks olevaid “roheseadusi” ei kehtestataks mõtlemata ja erisusteks võimalusi jätmata.

“Näiteks nõue pakendite korduvkasutamiseks. Siin on tarvis erisuste sisseviimine, sest näiteks kasvõi haiglatele suunatud tooted vajavad erikäsitlust,” selgita Oltjer. “Haiglates kasutuses olnud ravimite ja desinfektsioonivahendite taarat ei ole juba vastavalt infektsioonikontrolli nõuetele lubatud korduvalt kasutada, nii ei saa neid ka üldistel alustel käsitleda. Ja ettevõtetele tuleb jätta mõistlik aeg uuendustega kohanemiseks.”