Tere ja Farmi piimatööstus ostis Põlva tootmisse 700 000 eurot maksnud pulbripakkemasina ja -roboti, mille abil suureneb veel mõne aasta eest 2000 tonniga piirdunud lõssipulbri valmistamine tänavu 6000 tonnini.
- Robot teeb Põlvas ära töö, milleks varem oli vaja kolme inimest – paneb lõssipulbri suurtesse 25-kilostesse kottidesse, sulgeb kotid ja raputab neis oleva pulbri ühtlaseks Foto: Tere ja Farmi piimatööstus
Robot teeb Põlvas ära töö, milleks varem oli vaja kolme inimest – paneb lõssipulbri suurtesse 25-kilostesse kottidesse, sulgeb kotid ja raputab neis oleva pulbri ühtlaseks. Seejärel liiguvad kotid roboti haaratsini, mis tõstab need enda poolt varem valmis pandud kaubaalusele.
Tere ASi ja Farmi Piimatööstuse ASi juhatuse esimehe Ülo Kivise sõnul robotiseeritakse praegu toiduainetööstuses eelkõige neid lõike, kus on palju käsitööd ja inimfaktor võib mõjutada toote kvaliteeti. „Kõigepealt võtamegi kasutusele pakkerobotid, mis on viimaste aastate jooksul väga jõudsasti arenenud,“ lausus Kivine. „Kui veel neli-viis aastat tagasi tasus pakkerobot ära viie ja enama aastaga, siis praegu mõne tootmislõigu puhul vaid paari-kolme aastaga.“
Pakkija eemaldab pulbrist ka õhu ning see tagab omakorda paremad säilimistingimused. Tere ekspordib pea kogu lõssipulbritoodangu, peamised sihtriigid on Bulgaaria, Poola, Jaapan, Vietnam ja ka Läti.
Inimesed käivad Petserist Põlvasse tööle
Tere Põlva tootmisüksuse juhi Viljar Hokkoneni sõnul ei tähenda robotite kasutuselevõtt aga kaugeltki seda, et ettevõtte vajadus inimeste järele väheneks, vaid hoopis vastupidi. „Mullu õnnestus meil leida Põlva tootmisse 26 uut töötajat, tänavugi vajame veel vähemalt kümmet inimest,“ lausus ta.
Just töökäte nappus on Hokkoneni sõnul praegu 150 palgalisega ettevõtte kasvu suurimaks takistuseks, inimesi otsitakse Põlvast kuni poolesaja kilomeetri raadiusest. On ka kaugemalt tulijaid – nii käib mitu Eesti kodanikust töötajat Põlvasse Petserist. „Piima vastuvõttu, töötlemist ja toodete valmistamist juhivad nüüd ja edaspidi inimesed,“ lausus Hokkonen. „Pealegi hindavad tarbijad inimese valmistatud asju – kui me tõime äsja müügile käsitööna valmistatud kodujuustu Setomaa riisikatega, siis saab sellist toodet teha ikka üksnes inimene, mitte robot.“
Hokkonen lisas, et piimatööstus on muutumas varasemast märksa paindlikumaks. „Inimeste maitse-eelistused muutuvad kiiresti ja kuna valik lettidel on väga lai, on ka turg väga segmenteerunud. Ei saa enam nii nagu aastakümneid tagasi, et panid masina käima ühe tootega ja õhtul lõpetasid samaga. Nüüd peab tootmine olema paindlik ja suutma segusid ning moose vahetada kiiresti, et olla ka maailmas konkurentsivõimeline.“
Suurim tehas Eestis
Kivise sõnul on Põlva tootmisüksus praegu selgelt suurim piimatehas Eestis. „Kui eelmisel aastal tuli Põlva tehasesse ligi 80 000 tonni piima, siis tänavu saab see number olema juba kindlasti üle saja tuhande tonni,“ lausus ta. Valdav osa kasvust läheb ekspordiks. „Maailma rahvastik suureneb kiiresti ning ühes sellega ka toidu tarbimine, mis tähendab piimatööstuse palgalistele stabiilset tööd ja sissetulekut,“ lisas Kivine.
Tere Põlva tootmisüksus saab tänavu 55-aastaseks. Kui eelmisel aastal investeeris omanik Põlvas üle miljoni euro, siis tänavu rohkemgi. „Meil on plaanis pulbritootmist veelgi täiustada ja laiendada,“ märkis Hokkonen. „Lisaks tahame moderniseerida piima esmatöötlust ja või valmistamist.“
- Põlvas toodetakse piima, jogurtit, keefiri, pudinguid, võid, kodujuustu ja lõssi- ning petipulbrit. Foto: Tere ja Farmi piimatööstus
Põlvas toodetakse piima, jogurtit, keefiri, pudinguid, võid, kodujuustu ja lõssi- ning petipulbrit. Tootmisüksus valmistab ca 80 erinevat toodet ja ekspordib nii linnapiimatooteid kui ka pulbreid. Tere teine tootmisüksus asub Viljandis, kus valmivad valdavalt kohupiimatooted. Samale omanikeringile kuulub ka Jõhvis asuv Farmi Piimatööstus.
Seotud lood
Eesti kapitalil põhinev logistikaettevõte Via Express omab transporditeenuse osutamises enam kui 10-aastast kogemust. Ettevõte garanteerib klientidele täpsed tarneajad ning kauba kahjustamata kohalejõudmise. Nii tava- kui ka režiimikaupu vedavale Via Expressile on omistatud kvaliteedi-, toiduohutuse- ning keskkonnajuhtimise ISO-sertifikaadid.