Alates 1997. aastast superkondensaatoreid arendanud ja nüüd presidendilt teenetemärgi saanud akadeemik Enn Lust ütles, et teenetemärgi pälvimine on talle isiklikult küll meeldiv tunnustus, kuid ta ootaks riigi tähelepanu hoopis teises kohas: vaja oleks paremat plaani teaduse rahastamiseks.
- Akadeemik Enn Lust pälvis presidendi teenetemärgi. Foto: Margus Ansu / Eesti Meedia / Scanpix
Valgetähe 3. klassi teenetemärgi pälvinud Lust on üks teadlastest, kes pani 1997. aastal aluse Skeleton Technologiesi superkondensaatorite tootmisele.
Lust on mures, kuidas suudab Eesti teadus maailmaga kaasa käia. "Võrreldes enam arenenud Euroopa Liidu riikide, USA või Jaapaniga on rahastustase ühe teadlase või avaldatud teadusartikli kohta ülimadal,“ tõdes Lust. Tema sõnul võib vahe partneritega olla suisa kolmekordne.
Eesti teadlased saavad Euroopa fondidest tuge taotleda, kuid palgaküsimused peame kohapeal ise lahendama. Lusti sõnul on praegu elektrokeemia teaduri palk sama kõrge kui keskkooli keemiaõpetaja oma. See mõistagi ei tõmba noori akadeemia juures uurimistööd jätkama. „Kahjuks need finantsprobleemid süvenevad, sest valitsuse moodustavad parteid pole pidanud kinni teadlastega sõlmitud leppest ja on jätnud seal seatud eesmärgid ootele,“ nentis Lust.
Samal ajal vajavad ülikoolide laboratooriumid uuendamist, et püsida teaduskonkurentsis. „Siin hakkame juba vaikselt jänni jääma,“ ütles Lust.