Mertsina lohutab: ekspordi vähenemist põhjustab mõni üksik kaubagrupp

Eestis toodetud kaupade eksport vähenes oktoobris 10 protsenti. Eksport on kahanenud juba viis kuud järjest ning selle aasta esimese kümne kuuga on see jäänud eelmise aastaga ligikaudu samale tasemele.

Samas on ekspordi viletsa tulemuse taga peamiselt kolm kaubagruppi: põlevkiviõlitooted, elektrienergia ja mobiilsideseadmed. Riikide võrdluses on ekspordi tugevama suurenemise või vähenemise taga vaid ükskikud kaubagrupid.

Riikide järgi on eksport suurenenud sel aastal kõige enam USAsse, Taani ja Hispaaniasse, vähenenud aga Singapuri, Lätti, Togosse ja Saudi Araabiasse. Samas on ekspordi suurenemise või vähenemise põhjus üksikud kaubad – USA suunal peamiselt mobiilsideseadmed, Taani ja Hispaania suunal aga põlevkiviõlitooted. Eksport neisse riikidesse on vähenenud peamiselt põlevkiviõlitoodete, Lätis lisaks veel elektrienergia ekspordi kahanemise tõttu.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kaupade eksport tervikuna on viimastel kuudel suurelt vähenenud, ei ole see laiapõhjaline. SKP arvestuse järgi on selle aasta esimese üheksa kuuga kaupade ekspordi kasv püsivhindades eelmise aastaga võrreldes tublisti kiirenenud ja puhasekspordi (ekspordi ja impordi vahe) panus majanduskasvu on viimase kuue aasta tugevaim.

Suurima kaupu eksportiva majandusharu töötleva tööstuse tootmismahu ja käibe kasv tulevadki peamiselt ekspordist, kuna koduturule suunatud kaupade käibekasv on sel aastal järsult aeglustunud.

Kui võrrelda kaupade ekspordi kasvu teistes Euroopa riikides, siis enamikus on see tänavu kas aeglustunud või mõnes ka langusesse läinud. Maailma kaubandusmaht on sel aastal vähenenud – viimati nägime kogu maailma kaubandusmahu kahanemist kümme aastat tagasi, 2009. aasta majanduskriisi aegu. Samuti on kas aeglustunud või ka vähenemas meie suuremate kaubanduspartnerite import ehk nende nõudlus.

Küll aga tuleks siin positiivselt esile tuua Soome – meie suurima kaubanduspartneri – kaupade impordi, mille vähenemise põhi jäi käesoleva aasta algusesse ning mis on viimastel kuudel juba kasvuni jõudnud. Impordikasv on viimastel kuudel paranenud ka Taanis. Samuti on Soome majanduskasv aasta algusega võrreldes kosunud ning Taanis on viimastel kvartalitel olnud korralik majanduskasv.

Kuigi Eesti ekspordi kasv on olnud üle ootuste tugev (ligikaudu pool kolmanda kvartali majanduskasvust tuli puhasekspordikasvust), on tööstusettevõtete hinnangud oma eksporditellimustele ja nende ekspordiootused halvenenud. Samuti on üha rohkemate ettevõtete jaoks muutunud nõrgenenud nõudlus tootmist piiravaks teguriks.

Praeguse prognoosi järgi peaks välisnõudluse nõrgenemine järgmisel aastal jätkuma, mistõttu tuleks arvestada ka halvemate ekspordivõimalustega. Samas, kuna Eesti ekspordikasvu on juba pikemat aega palju mõjutanud üksikud kaubagrupid ning ka riigiti kasvuväljavaade erineb, siis ei saa välisnõudluse nõrgenemist üks ühele Eesti ekspordi lõppnumbritesse üle kanda.