Jaak Nigul: erilist toetust või koostööd valitsussektori poolt näha ei ole

Nigul nendib, et 2018. aastat jääb iseloomustama rekordiliselt kõrge ümarpuidu hind, mis tõstis töötleva tööstuse kasumi suures osas metsaomaniku taskusse. „Samas olid turud kuni neljanda kvartalini tugevad ja ettevõtted suutsid siiski üldiselt müügitulu kasvatada ja jätkuvalt investeerida.”

Ta lisab, et kõikidele pika vaatega ja suurte põhivarainvesteeringutega ettevõtlusvaldkondadele ning nii ka metsa- ning puidusektorile kujutab arvestatavat riski poliitika. „Õnneks ei ole realiseerunud võimalikud poliitilised riskid sektori jaoks, kuid ei ole näha ka erilist toetust või koostööd valitsussektori poolt, mille abiga oleks võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui ettevõtetel üksikult pusides.”

Positiivse trendina võib metsa- ja puidutööstuse vaatest välja tuua keskkonnateemade tõstatumise. „Kuna intensiivselt kasvavad puud seovad õhust süsinikku, pikaealised puidust tooted lukustavad süsiniku endasse ja lühiealised tooted pakuvad erinevaid võimalusi fossiilsete materjalide asendamiseks, siis on maailm aina enam pööramas pilku metsade uuendamisele ja laiendamisele,” selgitab ta. „Eesti on väga tugev puidu mehhaanilises väärindamises. Eesti puitmajad ja puidust mööbel on maailmas tipptegijate seas. Samas toimub tulevikus võidujooks üha enam puidu keemilises ja molekulaarses väärindamises, millega Eestis minimaalselt tegeletakse, kuid millesse näiteks Soomes juba aastaid tulemuslikult panustatakse.”

Tänavune aasta on liidu juhatuse esimehe hinnangul olnud keeruline mitmetele kaubagruppidele ja ka majandustulemused on kannatanud.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.