Sigrid Soomlais: vaid 28% olmeprügist läheb Eestis taaskasutusse

Ringmajandus tähendab toodete pikaajalist kasutamist, et tekiks võimalikult vähe jäätmeid ja suureneks nii majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne heaolu. Kui aga jääde tekib, tuleks see suunata taaskasutusse. Meie näitaja selles vallas on Euroopa Liidu keskmisest kõvasti madalam, rääkis Sigrid Soomlais ettekandes.

"Ringmajandus erineb lineaarmajandusest selle poolest, et viimane vajab pidevalt ressursside, energia ja raha juurdevoolu. Palju potentsiaali läheb niimoodi raisku ja jääb kasutamata. Ringmajanduse puhul väheneb esmase tooraine kasutamine ning tekkivad jäätmed suunatakse korduvkasutusse ja materjal leiab uue elu. Ja sellele tuleb mõelda juba tootmise faasis: kas toote kasutusmugavus on hea, kas seda saab komplekteerida teiste toodetega vms," selgitas Soomlais ettekandes ja lisas, et eesmärk on võtta loodusest vähem ressursse. "Üleminek uuele ärimudelile peab aga olema süsteemne, üksinda seda eesmärki ei saavuta."

Soomlais märkis, et see tundub küll lihtne, kuid samas esitab meile ohtralt väljakutseid. "Ümber tuleb mõtestada kogu tarbimistsükkel: mis materjale kasutame, kas toodet üldse müüa või peaks seda rentima, kuidas uus ärimudel võimalikult kasumlikuks teha?! Suur rõhk ringmajanduse juurutamisel on justnimelt teadus- ja arendustööl, et leida uusi võimalusi taaskasutuseks, ümbertöötlemiseks ja ärimudelite loomiseks."

Ta lisas, et meil kõigil tarbijatena tuleks oma tegevust rohkem analüüsida ja mõelda, kas eelistame kvaliteetseid tooteid või kaldume odavama poole, millest tekib ka rohkem prügi.

Eesti tegutseb ringmajanduse poole liikudes vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele: nii ÜRO kui ka Euroopa Liit on loonud oma raamistiku, mille alusel toimetada. Tervikuna on Euroopa Liit ringmajanduse poole astumas: selles vallas on võetud kasutusele uusi ärimudeleid, kasvanud on tõõhõive, üle on vaadatud jäätmete õigusraamistik, plastiku kasutamise eesmärgid ja palju muud – see on toonud majandusele 147 miljardit eurot lisaväärtust.