DigiABC tasuta koolitus aitab tootmistöölistel hirmust üle saada

Kolm tänavu Digi ABC programmi abil koolitusvõimalust kasutanud ettevõtet jagavad oma kogemust ja leiavad, et peamine kasu oli tootmistööliste vähenenud arvutihirm ja suurenenud valmisolek uusi programme omaks võtta.

Mistra Autexist osales koolitusel 60 inimest, neist pooled venekeelses grupis. Ettevõtte tootmisjuhi Riina Sikka sõnul planeeriti koolitus vanematele töötajatele, kes iga päev arvutiga kokku ei puutu, aga samas vajavad arvuti kasutamiseks julgustust. Plusse nähti nii töiselt kui ka eraelus – inimesed said selgeks ID-kaardi ja riik.ee kasutamise, tööalaselt on oluline oskus avada ja lugeda dokumente, koostada kirju ja lihtsamaid tabeleid. Samuti anti ülevaade ohtudest internetimaailmas.

„Inimeste valmisolek koolitusel osaleda oli hea. Algul oldi veidi kõhklevad, aga kui esimesed olid alustanud, tulid teised grupid kiiresti täis. Töölised jäid väga rahule,” ütles Sikka.

Suurimaks väljakutseks on koolituse ühildamine töögraafikuga – vabast ajast ei pruugi inimesed soovida õppima tulla, aga tööajast on seda keeruline korraldada – keegi peab ju ka töö ära tegema. Riina Sikka pakubki välja, et tulevikus võiks sellised koolitused kattuda töögraafikuga. „Töötegemist õppimine sel hetkel ei takistanud, aga keeruline oli siiski,” ütles ta.

Mistra Autexis on hetkel digitaliseerimise vallas käimas pilootprojekt, kus ühe liini kõik tehnoloogilised kaardid viiakse paberkandjalt üle arvutisse. Sinna on võimalik lisada õppevideod, mida paberkandja ei võimalda. „Meie inimesed tulevad kaasa hea meelega. On ka erandeid, kuid siin aitab ka see, et kui algul tutvustad uuendusi nendele töötajatele, kes on rohkem arvutiga päri olnud. Teised töötajad tulevad siis juba ka kaasa, sest teistele ei tundunud see asi nii raske,“ ütleb Sikka. „Inimesed saavad aru, et töö on muutumas paberivabaks ja see on paratamatu.”

ASis Trafotek osales Digi ABC koolitusel üle 80 inimese, kellest enamik oli lihttöölised tööstusest. Üks grupp koostati ka kontoris töötavatest inimestest. „Meile meeldis paindlikkus – kontoritöötajatele räägiti vähem päris algtaset ning õpetati rohkem Excelit, tootmispoolel alustati tõesti A-st ja B-st,” ütles ettevõtte personalijuht Helen Neeve.

Ettevõte otsustas Digi ABC-d kasutada oma töötajate arvutihirmu ületamiseks, sest arvutit on töös vaja absoluutselt igal töölisel. „Tootmises kasutatavad programmid ei ole kindlasti keerulised, kuid inimeste hirmud on erinevad. Kui nad näevad, et õppides ja eksides arvuti ei lähegi katki ja ei hammusta, on nad julgemad ka uusi asju õppima,” nentis Neeve.

Trafotekis oli samuti kõige keerulisem sobiva aja ja koha leidmine. Õnneks on ettevõtte tootmises sesoonsust ja õpe oli võimalik planeerida vaiksemale ajale. „Tahan väga kiita koolitajate paindlikkust, närve ja head õpetamisoskust. Hakkama saadi väga erineva tasemega inimestega ja mitte keegi ei tundnud ennast halvasti,” lisas Neeve.

Tema sõnul tasub Digi ABC-d töölistele pakkuda ka juba organisatsiooni õhkonna parandamiseks ja tulemus on pingutust väärt. „Inimeste jaoks oli see märguanne, et neid väärtustatakse ja peetakse oluliseks. Väga tore oli näha, kuidas omavahel õpitut arutasid ja silmad särasid,” lisas ta.

Pärnu ettevõte AS Trimtex kasutas Digi ABC-d 60 töötajale digioskuste andmiseks. Inimesed jagati taseme järgi nelja gruppi. Ettevõtte personalispetsialist Lili Noormägi jäi väga rahule algtaseme õppega, aga paremate oskustega grupid oleksid oodanud enamat. „Minu hinnangul sobibki see programm kõige paremini täitsa algajatele,” ütles ta. „Töötajate osalemine oli vabatahtlik, aga väga aktiivne. Mitte kedagi ei tulnud taga otsida, kõik olid viis minutit enne algust kohal. Korraldasime ka töö nii, et õppeperioodil oli koolitus prioriteet number üks.”

Miks ettevõte otsustas oma töötajatele digioskusi anda? Noormägi sõnul ei kao inimtööjõud kuhugi, aga inimestel peab olema julgust uusi tehnoloogaid õppida. „See annab ka mulle personalitöötajana julgust, et tean nüüd, et meie inimesed ei karda enam digimaailmas uusi asju omandada. Valmis tööjõudu pole meil ju kuskilt võtta, peame ise koolitama,” lisas ta.

„DigiABC – digioskused tööstusesse” on 2017.–2020. aastani toimuv projekt, mille kaudu jõuavad digitaalsed oskused tuhandete tööstussektori inimesteni.

Koolitustel õpitakse näiteks iseseisvalt arvutit ja elektronposti kasutama, internetist infot otsima, dokumente ja tabeleid looma ning ID-kaarti ja digiallkirjastamist kasutama.

Koolitused on tasuta ja tööstusettevõtted saavad oma töötajate koolitamiseks soovi avaldada veebilehe www.digiabc.ee kaudu. Sealt leiab ka projekti kohta lisainfot.

Projekti tellija ja rahastaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja projekti viivad ellu AS Äripäev ja Eesti Tööandjate Keskliit. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.