Erialaliidud saavad endale arendusnõunikud

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on OECD riikidega võrreldes väikesed, teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate hulk tagasihoidlik ning teadusasutuste ja ettevõtjate ootused koostööle ja arusaam selle toimimisest lahknevad. Selle tõttu peab riik looma stiimuleid, et ettevõtted oskaksid paremini uusi teadmisi ära tunda ja kasutusele võtta ning väärtustada TA tegevust. Teadlastele heidetakse ette, et nad ei tegele piisavalt ettevõtetele vajaliku teadusega. Kuid milline on see teadus, mida ettevõtted vajavad?

Eesti ettevõtted on valdavalt väikesed ning nende võimekus, nii raha kui inimeste näol, teadus- ja arendustegevusega (TA) tegeleda tagasihoidlik. Üks võimalus seda olukorda muuta, oleks soosida ettevõtete omavahelist TA alast koostööd. Valdkonna ettevõtteid koondavad ja esindavad erialaliitudel aga ei ole samuti piisavalt võimalusi tegeleda ettevõtete teadus- ja arendusvajaduste kindlakstegemise ja koondamisega ning ettevõtete ühistele probleemidele ja arenguvajadustele lahenduste otsimisega.

Haridus- ja Teadusministeerium on koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga käivitamas meedet, mille raames toetatakse erialaliitudesse arendusnõunike palkamist. Eeltööna koondati erialaliitude arvamused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kokku kutsutud Tööstus 2030 töögrupis.

Erialaliitude arendusnõunike meetme eesmärgiks on erialaliitude ning seeläbi ka erialaliitudesse kuuluvate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmine koostöö koordineerimisel. Samuti on oluline ettevõtete teadlikkuse kasv valdkonna arengutest ja suundumustest. Teadus- ja arenduspoliitika kujundajate ootused on seotud ettevõtetelt saadud sisendiga valdkondlike strateegiate koostamiseks, samuti ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste senisest tihedama koostööga.

Arendusnõuniku tööülesannete hulka kuulub erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, valdkonna ettevõtete tegevuste koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks. Lisaks selgitab nõunik välja ettevõtete teadus- ja arendusvajadused ning koordineerib teadusmahukate lahenduste otsimist. Nõunik teavitab ka ettevõtteid tehtud uuringutest ning arendab koostööd teadus- ja arendusasutustega, mis hõlmab ka koolituste ja seminaride korraldamist erialaliitu kuuluvatele ettevõtetele. Oluline on ka erialaliitude rahvusvaheline ja sektoriteülene koostöö ning see, et ettevõtted oleksid teadlikud olemasolevatest rahastusmeetmetest nii Eestis kui ka näiteks EL raamprogrammis .

Erialaliitude arendusnõunikke toetatakse ajavahemikul 2019-2022 struktuuritoetustest rahastatava meetme 4.2. TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine tegevuse 4.2.1. Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) raames ning eelarve võimaldab toetust anda kuni 9-le erialaliidule. Toetus ühe erialaliidu kohta on kuni 100 000 eurot. Tegevuse elluviimise eest vastutab Eesti Teadusagentuur, kuid arendusnõunikud värvatakse erialaliitude poolt. Peamised nõuded arendusnõunikule on seotud teadus- ja arendustöö kogemuse olemasolu ja valdkondliku kompetentsiga, oluline on ka valdkonna ettevõtete tundmine, koostöövõrgustiku olemasolu, rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused.