Ruth Oltjer: odavam tööjõud ei ole enam Eestis teema

Oltjer märkis, et kui tahame Eestis elatustaset tõsta, siis võtmeküsimus peitub selles, kuidas üks Eesti ettevõte saaks üldse konkurentsieelist saavutada. "Odavam tööjõud ei ole enam Eestis teema. Palgakulud kasvavad järjest ning usun, et need ei pidurdu enne, kuni jõuavad Soome tasemele. Uus toode? Tore, aga seda on võimalik kopeerida ning mõnes muus maailma piirkonnas odavamalt toota. Uus tehnoloogia? Ka seda on võimalik kopeerida," lisas ta.

Seetõttu on toote pidev arendus vajalik, kuid ettevõttel üksinda on väga raske sellist arengut pidevalt tagada, mistõttu on oluline side ettevõtjate ja teadlaste vahel. "Me ei räägi Eestis teadmusmahukast tootmisest lihtsalt niisama. Euroopa teadusülikoolide võrgustiku uuring kinnitab, et üks teadusülikooli investeeritud euro toob majandusele tagasi kuus eurot. Üks ülikoolidesse loodud töökoht toob ühiskonnale tagasi kuus töökohta. See on see, miks mõned riigid muutuvad jõukamaks – ja kasvavad nii palgad kui ka pensionid – ja mõned jäävadki virelema."

Teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd hindab Oltjer rahuldavaks: toimib, kuid võiks parem olla. "Meil peaks saama mõtteviisiks, et kui tegeled ettevõtlusega, siis lood kohe kontakti ka vastava ala teadlastega. Kui Chemi-Pharmis aastate eest tootmise käivitasime, võtsime ühendust toonase Keemiainstituudi teadlastega, et töötada välja maailmas konkurentsivõimelised tooted. Just koostöö teadlastega aitas meie ettevõttel oma nägu leida."

Ta lisas, et suur oht peitub selles, et Eesti võib kaotada järjest üha enam andekaid teadlasi, kuna nad tunnevad end rahaliselt survestatuna. "Paljud andekad teadlased kaaluvad rahalistel põhjustel Eestist perega lahkumist, seega ka laste panekut mõne teise riigi kooli jne. Et meie teadlased on töökad ja andekad, siis tabab neid seal uus (positiivne) surve: neile makstakse nii hästi, et kaalutaksegi välismaale jäämist. Enamik ülikoole pakub palka, mis motiveerib Eestist jäädavalt lahkuma," lausus Oltjer.