Viimased pool aastat Valio Võru Juustutööstuse tehasedirektori kohusetäitja rollis olnud Tamar Oja (36) on ilmekas näide maapoisi visadusest ja kompromissitust töötahtest. Olles kogu hingega asja juures, helistatakse talle ka öösel, kui tehases peaks mingil põhjusel töö seiskuma, kirjutab 5. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Minu karjäär.
- Valio Võru Juustutööstuse tehasedirektori kohusetäitja Tamar Oja sõnul on piimatööstuse käekäik väga hea ning piimandus ei kao maailmast mitte kuhugi. Foto: Valio
Kui kaua oled Valios töötanud?
Selle aasta novembris saab kokku 15 aastat. Valiosse sattusin tööle nii, et tulin naise juurde Võrru elama. Tutvuse kaudu sain tööle, nagu tollal asjad käisid. Olen maapoiss, pärit Kanepi vallast.
Mina ei ole mitte kunagi mitte kuhugi kandideerinud. Ma olen maapoiss, mina ei trügi, mina teen tööd.
Tamar Oja
Valio Võru Juustutööstuse tehasedirektori kohusetäitja
Mis ametikohal alustasid karjääri Valios?
Tulin juustusoolajaks. Erilist kvalifikatsiooni selleks vaja ei läinud peale tõstuki juhtimise oskuse. Olin siis 21-aastane, sõjaväest tulnud ja tõstukijuhina talus juba töötanud.
Tõstukijuhi ametis olin natuke üle aasta. Järgmisena õppisin juustuliini operaatoriks, kellena töötasin viis aastat. Kuna olin lahtise peaga, jäin silma tehnoloogile, kes õpetas mulle oma töö kõrvalt juustuprotsessi tööd. Niisiis hakkasin vastutama ka juustuliinide puhtuse ja pesude eest.
Tehnoloogi pensionile minnes tegi tootmisjuht minust tootmisspetsialisti. Kui varem oli mul graafikujärgne töö, siis tootmisspetsialistina hakkas mu tööpäev olema esmaspäevast reedeni kella 8–17. Vastutasin täielikult pesusüsteemide eest ja lõpuks tuli kogu tootmine peale (sh juustu tootmine ja piima separeerimine).
Tootmisspetsialistina töötasin samuti viis aastat, seejärel tuli soovitus hakata tootmisjuhiks, kuigi ise ma ennast sellena ei näinud. Mind on lapsest saadik õpetatud töömesilaseks, mulle meeldib tööd teha ja ma tahan oma kätega tööd teha ja töö sees olla. Kuid minu ülemuse sõnad „Sa teed niikuinii seda tööd, sa lihtsalt ei teadnud seda“ innustasid mind ja lõpuks tegingi tootmisjuhina seda, mida tegin juba tootmisspetsialistina.
Mida Sa selle all täpsemalt mõtled, et Sind on eluaeg õpetatud töömesilaseks?
Minu vanemad olid talunikud hulga aastaid ja minu lapsepõlv möödus ema-isa kõrval seafarmis loomapidamist õppides ja jälgides. Kui kolhoos laiali läks, võttis isa sigala üle ja meil oli suur kolhoosi sigala, kus oli 2000 siga. Neid me seal talitasime ja enamik minu suvevaheaegu läkski põhitöölistele puhkuse andmiseks. See maksab mulle praegu valusalt kätte, sest ma ei oska naise jutu järgi puhata. Puhkan teise töö tegemisega. Olen terve elu tööd teinud.
Kui kaua uue graafikuga harjumine aega võttis?
Kui sain tootmisspetsialistiks, võttis harjumine aega mitu aastat. Mitte et ma laupäeval ja pühapäeval oleksin tahtnud tööd teha, ehkki tööd oli hästi palju ja ma ei karda tööd. Pigem jäi oma vaba aega väheks, aga ma ei nurise.
Mis Su hobid on? Millega töö kõrvalt veel tegeled?
Kui närvid lähevad mustaks, remondin autot. Võtan kas tuttava või enda auto. Hästi palju aastaid olen tegelenud ka ehitamisega. Kaks aastat tagasi ostsin endale krundi, kus ennast tühjaks rahmin. Sõbral aitan samuti maja ehitada. Kõik möödub töö tähe all.
Kirjelda tööd Valios?
Ma võin küll olla tehase direktori kohusetäitja, aga kui öösel tehas seiskub, sõidan alati kohale. Kuna elan juustutehasest kaks kilomeetrit eemal, jõuan tehasesse kiiremini kui päästeamet. Mulle helistatakse absoluutselt igal ajal, sest töötasin spetsialistina nii palju aastaid ja olen siiani enamiku teemadega detailideni kursis. Mulle helistatakse ka öösel, kui mingi mure on. Tulen alati inimestele vastu. Minu moto on lahendada probleem kiiresti, kui see on väike. Ei ole mõtet hakata probleemi lahendama hommikul, kui see on kasvanud ülepea.
Nagu ikka, kui annad sõrme, võetakse terve käsi.
Jah-jah, need on juba antud, pöial on vaid veel enda oma. Tegelikult on meil olnud koolitusi, kus olen kuulnud endasuguseid juhte kutsutavat „kanaemadeks“. See maksab teinekord kätte küll. Meil oli hiljaaegu kriis, kus andsime ühele meistrile puhkust ja olime kahekesi nelja koha peal. Siis ma ikka hommikul sokke jalga pannes torisesin, et milleks see kõik. Aga siis ärkad üles, lähed tööle ja kõik läheb jälle sama vana rada edasi.
Nimeta üks asi, mille tegemist oled õppinud Valios töötamise jooksul vältima?
Olen õppinud vältima ennatlikke otsuseid ja säilitama kriisiolukordades võimalikult külma pead. Töökaaslased nimetavad mind pessimistiks, aga minu moto on mõelda enda jaoks selgeks kõige kriitilisemad asjad ja mustemad stsenaariumid. Näiteks on olnud kriise, kus ideid ja pakkumisi on hästi palju, aga keegi peab lõpuks ka otsuse vastu võtma. Alati muidugi ei pruugi minna nii halvasti ja enamik kordi lähebki paremini, aga pigem tasub olla ettevaatlik ja toimida tasa ja targu, aga samas kärmelt.
Nimeta üks asi, mida oled õppinud Valios töötamise ajal alati tegema?
Võimalikult kiiresti oma asjad valmis saama ja vastutama. Iga inimene vastutab ise enda tegemiste eest, mitte keegi teine ei saa vastutada.
Mitu alluvat Sul on?
Kui olin tootmisjuht, oli mul alluvaid 68. Nüüd on kogu tehase peale 170. Otsealluvad on juhtide tasandil tehnoloog, tehnikajuht ja pakkeosakonna tootmisjuht. Olen tehase direktori kohusetäitja ning kuna otsime parasjagu tootmisjuhti, teen mõlemat tööd korraga. Üritan endale tootmisesse kedagi asemele kasvatada.
Kas tehase direktoriks ei ole ambitsiooni saada?
Mina ei ole mitte kunagi mitte kuhugi kandideerinud, kõik ametikohad olen saanud pakkumise teel. Ma olen maapoiss, mina ei trügi, mina teen tööd. Teised on näinud minus potentsiaali ja mind karjääriredelil edasi viinud.
Näiteks enne tootmisjuhiks saamist ütlesin, et ma ei saa tulla spetsialisti kohalt ära, kui see jääb pärast mind tühjaks. Täpselt samamoodi on tehase direktoriks saamisega: enne kui minu endisel ametikohal uut inimest pole, ei saa ma seda unarusse jätta ning toimetan mõlemal ametikohal kuni uue inimese tulekuni. Ma ei ole selline, kes jookseb rind ees, et mina-mina. Olen meeskonnamängija, tegutsen pigem tasa ja targu, jäädes ise rohkem tagaplaanile.
Kas Sulle on pakutud tehase direktori kohta?
Muidugi mu juht soovis, et hakkaksin kohe direktoriks, mille peale ütlesin kuus kuud tagasi kategoorilise ei. Leppisime kokku, et olen vähemalt veel kuus kuud kohusetäitja rollis, mina saan uut ametit õppida ning samal ajal hoiame tehase igapäevatöö käimas. Siiani on ta jäänud minuga väga rahule, pannes ette edasi minna, kuid enne seda tahan koolitada kedagi enda asemele.
Kas see inimene on nüüd leitud?
Jah, mul on tootmisspetsialist olemas ja nüüd ma pean hakkama vaikselt tema asemele kedagi vaatama ja koolitama.
Kuidas hindad Võru tehase majanduslikku käekäiku ja piimatööstuse arengut Võrus?
Piimatööstuse käekäik on väga hea. Piimandus ei kao maailmast mitte kuhugi ja samamoodi ei kao Valio tehas mitte kuhugi. See on 100% kindel. Vahepeal võivad olla küll tõusud ja mõõnad, aga kuna oleme üks Eesti suurimaid piimatootjaid, tunneme end turvaliselt. Väiksemad tootjad see-eest ostavad üksteist kokku ja proovivad sammu pidada.
Väiketootjaid ei karda?
Igal ettevõttel ja tootel on oma klient. Samuti oma eripärad, eelised aga ka nõrkused. Seega me küll konkureerime omavahel ostjate ostukorvi pääsemise pärast, kuid pisut teistel alustel ja mastaabiga.
Mis Su enda lemmikjuust on?
Ikka Atleet Originaal. Mina olen standardimees.
Nimeta need asendamatud isikuomadused, tänu millele oled nii kaugele jõudnud?
Kindlasti on mu üks külg sõbralikkus ning oskus teisi ära kuulata. Piltlikult öeldes, kui võtta tinasõdur ja kaisukaru, siis on ju selge kummaga rohkem sõbrustatakse ja mängitakse. Ühtepidi pead end kehtestama, see on kindel ja see ongi juhi kohus, aga samas peab olema hästi pehme, sest inimesi on palju ja inimestel on mured. Paljudele piisabki lihtsalt enda tühjaks rääkimisest. Sa kuulad ta ära ja ta ongi hoopis teine inimene.
Ma siin ikka naeran, et kui graafikus on tööliste puudus ja kedagi on vaja tööle saada, siis lõõbitakse, et Tamar tuleb jälle oma süütute silmadega, vaatab sulle otsa ja kuidas sa ikka ära ütled. Põhiline on jääda ikkagi inimeseks. Ei tohi minna väga tugevalt raiuma, raiuma peab teadlikult.
Kuidas on lood töötajate leidmisega Võrus? Kas on raske leida häid töötajaid?
On-on. Ega see on igal pool nii, mitte ainult Võrus. Kvaliteetse tööjõu leidmine on ikka päris keeruline. Ja mis paneb eriti nukrutsema, on pealekasvavad noored – nendega on veelgi keerulisem. Nemad tahavad kõik korraga direktorid olla, aga teha ei oska midagi.
Kust noored sellise hoiaku võtavad?
Ma ei tea, kust see kasvatus tuleb. Absoluutselt mitte mingisugust kohusetunnet noorematel inimestel pole. Kui vanem töötaja sulle räägib, et ta tõesti ongi haige, siis noored saadavad hommikul kell kuus, enne kui vahetus pihta hakkab, sõnumi, et olen haige ja kõik. Laupäevahommikud on kõige paremad ravimispäevad. Kurb on nende noortega.
Aga kuidagi ikka veab välja.
Jah, ikka. Nagu öeldakse, et igale asjale on ostja, nii on olemas ka igale tööle tegija.
Eks suurfirmadel ole ka natukene lihtsam. Kui läheb hästi keeruliseks ja töölisi jääb väheks, eks siis peab hakkama palku tõstma. Ja siit tulebki see sama efekt, et see väike ei suuda enam konkurentsis olla ja sureb välja. Kuid suur ja tugev elab ka suurema miinuse üle, kui midagi juhtub. Töösturid peavad oma töö ära tegema ja kuskilt leitakse need töölised igal juhul.
Kas Sind on üritatud üle meelitada?
Pakkumisi on olnud teistelt ettevõtetelt hulga. Kui oled korralik tööline ja asjaga hinge juures, siis sind lihtsalt märgatakse. Naine naerab kodus, et olen Valioga nii kokku kasvanud, et kui naisel on mure, siis selle lahendus võib vahel viibida, aga kui Valiol on mure, siis jookseb kohe. Seda süüdistust saan päris tihti. Aga jah, piimatööstuses mulle meeldib.
Meenuta oma esimest tööpäeva.
See oli huvitav, sest seesama õpetaja, kes õpetas mind alguses välja juustusoolajaks, läks pärast minu väljaõpetamist liinioperaatoriks ja ta on siiamaani liinioperaator. Kõige ilusamad sõnad, mis ta mulle ütles ja mille üle ta ikka uhkusega naerab, olid, et kui õpilane saab targemaks kui õpetaja, siis see näitab kõige paremat õpetamiskultuuri.
Aga esimene päev oli muidu huvitav. Kui tööle tulin, siis meister ilusti hoiatas mind, et piim on spetsiifilise lõhnaga, aga kuna olin talutööline, siis ei olnud see minu jaoks mitte mingi kriteerium.