Töötlevas tööstuses jätkus soliidne kasv

Positiivne on ka see, et tootmismahu kasv on töötlevas tööstuses olnud laiapõhjaline. Viie kuu kokkuvõttes oli töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta tasemest suurem kahel kolmandikul tööstusharudest. Kõige rohkem on kasvanud arvutite, transpordivahendite ja kütteõlide valmistamine.

Ligi 70% töötleva tööstuse käibest tuleb välisturgudelt. Seetõttu on see majandusharu tugevas sõltuvuses Eesti kaubanduspartnerite turgudel toimuvast. Tööstusettevõtete käibe kasv sellel aastal ilmselt aeglustub, kuna nõudlus välisturgudel kasvab varasemast aeglasemalt ja suurem konkurents survestab hindu. Töötleva tööstuse hinnaindeks oli esimese viie kuu jooksul eelmise aasta tasemest madalam.

Maailmamajandust piiravad kehv nõudlus, kaubanduspiirangud ja poliitiline ebakindlus, sh Brexit. Nädalavahetusel toimunud G20 tippkohtumise järel tundub, et täiendavaid kaubanduspiiranguid USA-Hiina suunal lähiajal ilmselt ei tule. Samas olemasolevad importtollid, mis katavad juba üle poole USA-Hiina-suunalisest kaubavahetusest, kehtivad edasi ja nende kiiret kaotamist silmapiiril ei paista.

Lisaks kaaluvad nii USA kui Euroopa Liit üksteisele täiendavate tariifide kehtestamist seoses võimaliku keelatud riigiabi andmisega oma lennukitootjatele. Kuigi Euroopa Liit jätkab pingutusi kaubavahetuse liberaliseerimisel ja on hiljuti sõlminud mitmeid uusi vabakaubanduslepinguid, siis nende positiivne mõju makromajandusele avaldub pika viitajaga, sest lepingute heakskiitmine ja jõustumine võtab aastaid aega.

Eesti tööstusettevõtete ootused tuleviku osas on pessimistlikumaks muutunud. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel vähenenud. Samal ajal palgasurve püsib. Viimase viie aasta jooksul on keskmine brutopalk töötlevas tööstuses kasvanud 37%. Töötlevas tööstuses moodustasid tööjõukulud eelmisel aastal 17% kogukuludest. Seetõttu ümberkorraldused tööstuses jätkuvad. Püsima jäävad need ettevõtted, kes suudavad väärtusahelas ülespoole liikuda.