Tootmisettevõttel aitab kasvada terviklik diagnostika

Naljaga pooleks räägitakse, et kui ettevõtted ei kasva, siis hakkavad nad surema. Kuigi kasvu ja ettevõtte üldise arenguga tuleb pidevalt tegeleda, kipume reaalsuses tegelema igapäevaste tulekahjudega, mis ei lase meil pead tõsta, et kaugemale vaadata. Kuidas leida selles keeristormis üles võimalused kasvada?

Rahvusvahelise kogemusega ettevõtja ja juhtimiskonsultant Jari Kukkonen soovitab viia läbi oma tootmisettevõtte terviklik diagnostika. Kogu ettevõtte diagnostika on kõige parem viis kaardistamaks kiiresti ja süsteemselt järgmised vajalikud sammud kasvu teekonnal. Diagnostika tulemusena peaks valmima arenguteekonna kaart, mille abil saab piiratud ressursid parimal moel tulutoovalt õigetesse kohtadesse suunata.

„Organisatsiooni diagnostika tähendab lähteandmete kogumist. Küsimus on muidugi selles, et millised andmeid meil koguda on vaja. Üks suurimaid vigu on see, et kogutakse andmeid, mida on kõige lihtsam koguda, aga need ei anna arenguks piisavat väärtust,“ selgitab Jari Kukkonen. Ta lisab, et õigeid küsimusi ei pea keegi hakkama ise välja mõtlema, diagnostika jaoks on loodud valdkonnapõhised küsimustikud, mis aitavad selgitada, kus mingi valdkonna arenguga parasjagu asutakse.

„Tüüpiline olukord võib olla näiteks selline, et IT valdkonnas on hangitud hunnikus lahendusi, mis aga ei suhtle omavahel ega ole mingil moel integreeritud tootmises olevate protsessidega. Küsimustike abil saab hinnata valdkonna hetkeseisu ja võrrelda seda ka toomise parimate praktikatega,“ räägib ta.

Suures osas ollakse igapäevaselt spetsialiseerunud oma operatiivsetele tegevustele ega vaadata ettevõtte kui terviku toimimist. Diagnostika annab meile võimaluse minna süvitsi erinevate protsesside igapäeva juhtimisse ja eesmärkidesse.

„Kui sageli te suunate oma tähelepanu sellele, kas müügis tehakse piisavalt pakkumisi ja kas nende heakskiitmise protsent on piisavalt kõrge? Aga sellele, kui rahulolevad on töötajad ja kes neist plaanib hakata lahkuma? Igas osakonnas tuleks sõnastada eesmärgid ja teha seejärel hälvete analüüs. See on üks nõrgemaid kohti, sest meil on kiire ja me ei leia tegemise kõrvalt aega oma tegemiste analüüsimiseks, aga ainult nii tuleb tulemus. Kui analüüsime, kas see, mida me teeme, on kasumlik ja kas seda saaks teha veel paremaks,“ tõdeb Jari Kukkonen.

15. mail toimub uus koolitus „Tootmisettevõtte diagnostika“. Tegemist on 1-päevase koolitusega, mille käigus simuleeritakse kogu diagnostika läbiviimise protsess kuni arengukava väljatöötamiseni. Osalejad saavad koolitusel alustatud diagnostikat viimistleda ning täiendada oma ettevõttes pärast koolitust. „Sa teed koolitusel proovisõidu ja oled peale seda valmis neid tööriistu oma ettevõttes iseseisvalt kasutama,“ ütleb Jari Kukkonen „Eesmärk on hakata neid arengukohti igapäevaselt märkama, et areng oleks pidev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine.“

Tootmisettevõtte diagnostika koolitusel vaadatakse, milliseid andmeid tuleks koguda ja kuidas kasutada küsimustikke ning võrreldakse andmeid tootmise parimate praktikatega. „Sellise võrdluse käigus tajume me oma arenguvälja ehk aimdust hoomatavast potentsiaalist, mis on päriselt teostatav. Näiteks võib parimate praktikatega võrreldes selguda, et teatud protsessides ei olda tipus olevate tootmiste tasemel. Siin ongi küsimus, kas selles vallas soovitakse areneda tippude tasemele või ei ole selleks vajadust.“ Naljatades lisab Jari, et alati ei peagi olema Euroopa parim kingsepp, vahel piisab oma eesmärkide saavutamiseks sellest, kui oled oma tänava parim kingsepp.