Aknatootja pürib uutesse kõrgustesse

Puitalumiiniumist aknaid ja rõduuksi tootva Fenestra osanik ja juhatuse esimees Lauri Laast on koos kaasosanik Riho Prassiga umbes kuus aastat tagasi raskustesse sattunud ja toona veel soomlastele kuulunud tootmisettevõttele uue hoo sisse lükanud.

Laast tunneb ettevõtet ja tegevusala nagu oma viit sõrme, sest on Fenestraga seotud juba umbes 20 aastat. “Tulin tööle läbi oma onu ettevõtte ja alustasin objektidel abitöölisena. Praegu olen tegvjuht ja läbinud kõik etapid,” poetab ta oma tausta kohta.

Fenestra on pika ajalooga Soome perefirma, mis on nimepidi tuttav nii soomlastele kui eestlastele. Ettevõtte müügikäive ulatus omal ajal üle 100 miljoni euro ja nii Soomes kui Rootsis olid müügimahud väga suured.

2013. aastal sattus ettevõte raskustesse ja läks 2014. aastal pankrotti. 2014. aasta alguses pakuti töötajatele, teiste seas ka Lauri Laastile, võimalust ettevõte välja osta ja edasi toimetada. “Kui see pakkumine tehti, et meil on võimalik ettevõte välja osta, ei kahelnud ma hetkegi. Teadsin kohe, et see õnnestub. See oli lihtsalt asi, mida on vaja teha. Ma arvan, et kui ettevõtte ära ostsime, siis ei seisnud tehas meil kordagi, kuigi emaettevõte oli pankrotis. Me hoidsime müügi ja tootmisega asjad nii joonel, et saime omavahenditega hakkama. Ja nii see käima läks,” meenutab Laast viie aasta tagust lugu.

Praegu on eestlastele kuuluval Fenestral kontorid Helsingis, Tamperes, Kuopios ja Oulus ning ettevõte on igal aastal näidanud pea 30protsendist kasvu. 2017. aastal sai ettevõte 14 miljoni eurose käibe juures 330 000 eurot kasumit. 2018. aastal kerkis müügitulu 16,5 miljoni euroni. “Aga sinna, kus Fenestra vanasti oli, on veel kõvasti kasvada. Ja peab vaatama, et kasvad koos müügiga ja tootmine kasvab koos müügiga, sest siis asi töötab,” ütleb Laast.

Lauri Laast ja Riho Prass on pikalt pidanud plaani anda ettevõttele senisest veelgi kiirem käik, et tõsta Fenestra uutesse kõrgustesse, nii nagu see oli mõned aastad tagasi. Laienemiseks oli vaja kaasata tugev partner.

Mullu detsembris kirjutaski Äripäev, et Rain Lõhmuse asutatud investeerimisfond Livonia Partners sõlmis enne pühi lepingu 60% Fenestra aktsiate ostmiseks. Esimesed kokkupuuted ettevõtte ja fondi vahel toimusid siiski juba möödunud aasta kevadel PricewaterhouseCoopersi vahendusel, käed löödi sügisel. Veebruaris teatas fond, et tehingule on heakskiidu andnud ka konkurentsiamet.

Lõhmus kiidab Laasti ja Prassi juhitavat meeskonda, nimetades seniseid saavutusi muljet avaldavateks. “Fenestra näol on tegemist tugeva, hästi juhitud ning suurepärase kasvuväljavaatega ettevõttega, mis sobib ideaalselt Livonia investeerimisstrateegiaga. Kui aknaturg tervikuna on stabiilne ja kasvab umbes 1–2% aastas, siis Fenestra äri on kasvanud 24% aastas ja nii viimased neli aastat järjest,” ütles Lõhmus Tööstusuudistele.

Laast tunnistab, et ühel hetkel sai talle ja Prassile selgeks, et Eestis on tööjõupuudus ja seega pole tehases üldse mõtet teist vahetust juurde panna, vaid ettevõtet tuleks suurendada. “Selleks oli vaja head partnerit, kelle abil kiiremini kasvada. Huvilisi oli mitmeid, valituks osutus Livonia,” selgitab ta.

Aga mis siis edasi saama hakkab? “Hakkab juhtuma see, et hakkame laienema,” ütleb Laast, kelle kinnitusel on Fenestra plaanid suured ja käivet on plaanis kasvatada kordades. “Mõte on minna uutele turgudele ja kasvatada olemasolevaid.”

Fenestra põhiturud on praegu Soome ja Eesti, vähesel määral läheb toodangut ka Rootsi ja Venemaale. Laast märgib, et Venemaa vastu ettevõte siiski ülemäära suurt huvi ei tunne ja pigem on plaanis taastada kunagine hiilgus Rootsis, kus ettevõtet samuti teatakse. “Venemaaga on see häda, et kliente on keeruline ja seega kulukas üles leida,” põhjendab Laast leiget huvi idanaabri vastu.

Mis puudutab Rootsit, siis seal on olemas kõik eeldused edukaks laienemiseks. “Rootsis on meil kõik referentsid olemas, kuigi toona tehti seal rohkem uste müüki, nüüd läheme kõigi tootegruppidega. Vaja on lihtsalt suhteid soojendada ning müügikontorid ja -võrgustik üles ehitada. Nii Soomes kui Rootsis on plaan suuremaks minna,” avaldab ta.

Konkurents Eesti turul Fenestrat väga muretsema ei pane, ehkki Laast tunnistab, et turul on konkurente, kes on oma tegevuses väga head. “Eestis on tegijaid ja seejuures häid tegijaid,” möönab Laast. Seejuures tunnistab Laast, et loomulikult vaatab ta teiste aknatootjate seas otsiva pilguga ringi ja mõni ülevõtmine pole sugugi võimatu. “Vaatame igal pool ringi, ka Soomes, Eestis ja Rootsis, isegi Lätti oleme piilunud,” nendib ta.

Samal ajal, kui paljud räägivad peagi saabuvast majanduskriisist ja ülekuumenevast ehitusturust, Laast kriisi ei pelga. “Ei, kindlasti mitte,” toonitab ta ja lisab, et tunneb end praegu kaljukindlalt. “Seda aastat oleme alustanud juba väga kindlalt ja kasvavas trendis. Eriti palju enesekindlust annabki see, kui saad kasvada ja ei pea alustama päris nullist.”

Näiteks Soomes on tema sõnul selles osas kergem, et kui uusarendused langevad, siis renoveerimine kasvab. “Rootsis on ilmselt suhteliselt sama ja seega eriti ohtu ei näe ja muret ei tunne. Aknaid on ikka vaja nii uusarendustele kui ka renoveeritavatele hoonetele, ja ega väike langus ka alati halba tee – kõik oleneb sellest, mitmel turul oled kanda kinnitanud,” märgib kogenud juht.

Eesti tööstuse olukorda hindab Lauri Laast praegu kõrgelt ja nuriseda millegi üle ei oska. “Kes tahab nuriseda, see nuriseb,” usub ta, “aga mina olen alati positiivse suhtumisega. Ma ütlen, et Eestis on hea toota ja ma ei ole tundnud, et keegi mulle vastu töötaks.”

Laast märgib, et tööjõuprobleemidest räägitakse küll palju, kuid piisavalt head palka pakkudes pole olukord nii hull. Ka Fenestra tõstab pidevalt oma töötajate palka ja 2018. aastal oli ettevõtte keskmine brutopalk ettevõttes 2200 euro lähedal. “Kui meie numbreid selles sektoris vaadata, siis arvan, et meie palgad on ühed parimad nii tehases kui kontoris. Maksame inimestele hästi, tahame neilt kvaliteetset tööd ja peame midagi vastu ka andma. Väga suurt kaadrivoolavust meil ei ole ja paljud on olnud meie juures algusaegadest peale,” on ta uhke.

Fenestra pakub oma töötajatele põhipalka ja läbi tootlikkuse lisandub ka boonuspalk, mis on progresseeruv. Ületundide eest maksab ettevõte topelt ja natuke pealegi. “Me motiveerime oma inimesi läbi selle, et kui pingutad, siis saad midagi [juurde – toim]. Ja eks meil on ka ühisüritusi – suvepäevad ja jõulupeod jne. Oluline on ka see, et tehas ja kontor omavahel suhtleks, sest kui suhtlust ei ole, hakkab asi lonkama,” teab Laast.

Samas tunnistab Laast, et kui tal oleks vaja tööle panna teine vahetus, siis sellist hulka töötajaid naljalt kokku ei saa. “See teine vahetus oleks vaja välja koolitada, aga seegi võtab aega. Õnneks elame ajastul, kus meil on mitmeid võimalusi ja saame ringi vaadata ning proovida ka Soomet ja Lätit. Plaanid on suured ja põnevad ajad on ees!”

Lauri Laast ütleb, et juhiroll on talle aja jooksul palju õpetanud. “Ma oskan igale poole tähelepanu suunata. Ma olen ise tehases töötanud ja kui näiteks tehasest tulevad mured, siis oskan need mured ära kuulata ja hinnata, oskan neid vaadata nii omaniku kui juhi seisukohast ja selle kõrval ka töötaja seisukohast,” märgib Laast. Ta usub juhina ka koostöösse. “Kõik peab käima koostööna ja nii saavutame sellise tulemuse, nagu meil on praegu.”

Fenestra juhi Lauri Laasti sõnul on Eesti, Soome ja Rootsi klientide soovid erinevad.

“Aken on selline asi, et igal riigil on oma mudel, mida ostetakse. Kui Eestis soovitakse pigem üheraamilist akent, siis Soomes eelitatakse kahelehelist akent,” toob ta võrdluseks ja lisab, et Fenestra tahab oma tooteperekonna arendada võimalikult laiaks, et saaks müüa kõikidele turgudele.

Kui eestlased on seni kippunud ikka plastikaknaid ostma, siis see on Laasti hinnangul muutumas ja näiteks puitalumiiniumakende eelistamine näitab tõusutrendi. Selle põhjus peitub kindlasti ka inimeste rahakotis. “See kõik on samas ka väga piirkonnas kinni,” ütleb Laast ja selgitab, et puitalumiiniumit kasutatakse rohkem linnade uusarendustes, kus ruutmeetri hind on piisavalt kõrge ja võimaldab kallimat akent. “Ka plastikul võib olla hinna-kvalteedi suhe väga erinev ja ka plastik võib olla väga kvaliteetne – sel juhul ei ole hinnavahe puitalumiiniumiga kuigi suur.”

Kui võrrelda meid lõunanaabritega, siis näiteks Lätis ja Leedus on akende eelistused Eestiga väga sarnased, kuid sinna müümine sõltub ennekõike Eestist ja Soomest. “Meil on tehas praegu nii täis, et me tegelikult ei suudagi hetkel mujale toota. Laiendame Eesti tehast ja aasta lõpuks peaks üks tootmishall juures olema – lisandub 900 ruutmeetrit pinda, mis kasvatab läbilaskevõimet 15%,” sõnab juhatuse esimees.

Hiljuti vahendas Äripäev, et Fenestral on plaanis osta Soome aknatootja Domus.