ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehases installeeriti juuli lõpus uus stantsimispink, mis läks maksma pea 2,5 miljonit eurot.
- ABB uus stantsimispinkKaiser 3500 KN. Foto: ABB Eesti
Uuel töökindlamal pressil on märgatavalt suurem tootlikkus ning pikemad hooldusvälbad, mis võimaldavad jooksvate kulude kokkuhoidu. „Uus stantsimispink võimaldab teha tööd 30 protsenti efektiivsemalt,“ ütles ABB mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Matti Pekkarinen tööstusuudised.ee-le.
Ta lisas, et pressil on mitmetasandiline ohutuskontroll, mis teeb selle operaatorite jaoks turvalisemaks ja on ühtlasi lihtsamini opereeritav, mis väljendub lühemates seadistusaegades.
ABB kaasas uue stantsimispingi Kaiser 3500 KN installeerimisse nii oma maja insenerid kui ka konsultandi väljastpoolt.
Enne uue seadme ostu kaalus ettevõte vana masina renoveerimist, kuid see lahendus poleks kasvatanud tootlikkust. Ettevõtte sõnul halvenes vana pressi seisukord iga löögiga, tähtsad sõlmed olid tolerantsidest väljas, ootamatute seisakute arv suurenes pidevalt ning süvenesid mehaanilised ja elektrilised vead.
„Kõige selle tagajärjel vähenes tootlikkus, suurenesid hoolduskulud ja vähenes varuosade saadavuse tõenäosus. Seade ei olnud enam usaldusväärne ning analüüsi tulemusena jõudsime otsusele see välja vahetada,“ lisas Pekkarinen.
Uue seadme tasuvusajaks hindab ettevõte viis aastat. „Stantsimispink töötab juba praegu kolmes vahetuses ning ka edaspidi vastavalt tootmiskoormusele,“ märkis Pekkarinen.
ABB mootorite ja generaatorite tehas toodab tuulegeneraatoreid võimsusega kuni 5 megavatti, maa- ja meregeneraatoreid, diisel- ja gaasigeneraatoreid, mootorite ja generaatorite komponente ning teostab mootorite ja generaatorite globaalset korrashoidu. Omal ajal maailma suurima tuulegeneraatorite tootja tänane toodang läheb täies mahus ekspordiks. Äriüksuse juht on alates selle asutamisest 2003. aastal Matti Pekkarinen, kes on arendanud tehase ABB Eesti suurimaks tootmisüksuseks, globaalseks tarnijaks, kus tänasel päeval töötab ligi pooltuhat inimest.
Seotud lood
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.