• 09.08.18, 10:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juunis kaubavahetuse kasv jätkus

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17% ja import 18%, teatas statistikaamet. Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.
Ka puidu ja puittoodete eksport avaldas kaubavahetusele suurt mõju.
  • Ka puidu ja puittoodete eksport avaldas kaubavahetusele suurt mõju. Foto: Raul Mee
2018. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2017. aasta juunis 114 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juunis Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Läti (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod) ning Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (52 miljonit eurot), Singapuri (42 miljonit eurot) ja Lätti (41 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning Singapuri ja Lätti mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Hollandisse (22 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus oli 16% kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), elektriseadmete ning puidu ja puittoodete (mõlemad 25 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juunis 74% kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 20% ja re-eksport 7%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, põlevkivi kütteõli, kütuselisandid), puidu ja puittoodete (liimpuitplaadid, saematerjal, puidust uksed) ning mitmesugused tööstustoodete (puitmajad) kaubagrupis.
2018. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Leedust ja Saksamaalt (mõlemad 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (57 miljonit eurot), Valgevenest (47  miljonit eurot) ja Leedust (33 miljonit eurot), kust kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (18% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ning transpordivahendeid (11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (153 miljonit eurot), elektriseadmete (20 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) sissevedu.
Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 536 miljonit eurot (2017. aasta II kvartalis 452 miljonit eurot).
2018. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (181 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot), transpordivahendite (37 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (36 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriikidesse (108 miljonit eurot), Lätti (101 miljonit eurot) ja Soome (69 miljonit eurot). Samas on eksport enim vähenenud Rootsi (58 miljonit eurot).
II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (296 miljonit eurot), elektriseadmete (68 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (59 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas import enim Valgevenest (125 miljonit eurot), Rootsist (111 miljonit eurot) ja Venemaalt (92 miljonit eurot).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 17:24
Pidev areng ja kasutusmugavus on teinud LAN-võrkudest ettevõtetele asendamatu abilise
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele