Graanul Investi juhitud Sweetwoodsi konsortsium saab Euroopa Liidult 20,96 miljonit eurot lehtpuu fraktsioneerimise demotehase rajamiseks, et toota kõrge puhtusastmega C5 ja C6 suhkruid ja kõrgekvaliteetset ligniini.
- Raul Kirjanen Foto: Andras Kralla
Innovatiivse tehase rajamine Eestisse annab koostöös projektipartneritega võimaluse toota erinevaid biokemikaalide ja biomaterjalide vaheprodukte ning demonstreerida uusi biotoodete väärtusahelaid, teatas ettevõte. Neli aastat kestev koostööprojekt algab selle aasta 1. juunil.Projektile antud teadus- ja arendustegevuse toetus kuulub Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastusprogrammi Horizon 2020. Sweetwoodsi projekti kogueelarve on 43,2 miljonit eurot, millest 20,96 miljonit eurot on Euroopa Liidu tagastamatu toetus ja ülejäänu panustavad projektis osalevad ettevõtted.Uus lehekülg Seni on lehtpuu haket ja tootmisjääke peetud sobivaks vaid üksikute produktide nagu tselluloosi või etanooli tootmiseks. Kõrvalsaaduseid nagu ligniin ja hemitselluloos on peetud väheväärtuslikeks jääkideks, selgitab Graanul Invest. Sweetwoodsi tehnoloogiaplatvorm loob lignotsellulloossele biomassile lisandväärtuse ja kõik selle põhikomponendid väärindatakse.Kõrge puhtusastmega C5- ja C6-suhkruid ja ligniini saab kasutada biokütuste, biokemikaalide ja biomaterjalide tootmisel, mis on aluseks täiesti uute biomajanduse ärimudelite väljaarendamiseks. Konsortsiumi kuuluvad erinevate valdkondade juhtivad ettevõtted, kes on valmis osalema uute biotoodete arendamisel ja turule toomisel, esindades kogu väärtusahelat metsaomanikest turule jõudvate lõpptoodeteni.Sweetwoodsi projekti üheksa osalejat, kes esindavad kuut Euroopa Liidu riiki, sõlmisid toetuslepingu institutsiooniga Bio-Based Industries Joint Undertaking (BBI-JU). Projekti eesmärk on demonstreerida tööstuslikul tasemel kõrge puhtusastmega ligniini ja suhkrute tootmist puitmassist ning näidata nende materjalide uusi kasutusvõimalusi.
Graanul Investi juht Raul Kirjanen rääkis eile uue tehase kohta, et demotehase asukohana on nad esialgu vaadanud oma Imavere pelletitehase poole. "Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb," selgitas ta.Uue katsetehase toormevajadus ulatub 25 000 kuupmeetrini aastas, mis on ligikaudu 5 protsenti Graanul Investi Imavere pelletitehase tarbimisest. Tehase väiksuse tõttu ei vaja see eraldi veekogu ega olulisi kokkuleppeid näiteks riigilt RMK kaudu puidu ostmiseks. Normaalmõõtmetes tehase toormevajadus oleks siiski 10 korda suurem.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Graanul Investi puidukeemiatehas tuleb Imaverre ja läheb koos arendustegevusega maksma 30-40 miljonit eurot.
Tulihingeline Emajõe äärde plaanitava miljard eurot maksva tselluloositehase vastane suurtööstur Raul Kirjanen tahab ühes ameeriklastega püsti panna oma puidurafineerimistehase.
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.