Euroopa terastorude tehased suurendavad tootmist

Kui kriisiaasta 2009 välja arvata, on ülemaailmses terastorude tootmise arengus viimasel aastakümnel näha vaid üks suund: üles. Näib, et see trend on esialgu peatunud. Düsseldorfis asuva Saksamaa terastorude liidu Wirtschaftsvereinigung Stahlrohre e. V. andmetel vähenes pärast 2015. aasta marginaalset kasvu 2016. aastal tootmine ülemaailmselt 3% võrra 164 miljonile tonnile. Selle põhjuseks on võrreldes eelneva aastaga oluliselt väiksem terastorude tootmine Põhja-Ameerikas, SRÜs ja Hiinas. Oluliselt paremat tulemust näitasid Euroopa terastorude tootjad. ELis suutis terastorude tööstus oma tootmist tõsta 4% võrra 13 miljonile tonnile. Saksamaal suurenes tootmine võrreldes eelmise aastaga isegi 5% võrra 2,6 miljoni tonnini.

Ülemaailmse tootmise vähenemise põhjuseks on peamiselt õmblusteta terastorude ja keevitatud suurtorude, välisläbimõõduga üle 16 tolli (vastavalt 406 mm), väiksemad kogused. Seevastu valmistasid terastorude tehased 2016. aastal ülemaailmselt võrreldes eelneva aastaga peaaegu sama suure koguse keevitatud terastorusid, mille välisläbimõõt on kuni 16 tolli. Samal ajal kui valdkonna ELi tootjad suutsid kolmandat korda järjest natukene tootmist suurendada, jäi tootmine USAs selgelt eelneva aasta näidule alla.

Liit nimetab kõigis maailma piirkondades õmblusteta terastorude tootmise vähenemise põhjusena investeeringute püsivat tagasihoidlikkust energiatööstuses. Eriti suur oli langus võrreldes eelneva aastaga USAs – 20%. Seevastu oli ELi tootjate tootmine vaid 5% väiksem kui eelneval aastal. Suurtorude tootjatel vähenes tootmine ülemaailmselt 8%. Eriti puudutatud on selles valdkonnas Põhja-Ameerika ja SRÜ riikide tehased, seevastu ELi tootjad suutsid pärast väga nõrka möödunud aastat oma tootmist 6% võrra tõsta.

Hiina tugevdab oma domineerivat positsiooni

Märkamata ei saa jääda suurenev Hiina domineerimine terastorude turul. Nii on terastorude liidu sõnul 2015. aasta ülemaailmse rekordilise 168,8 miljoni tonni põhjuseks Hiina tootjate 11% võrra tõusnud tootmine. Hiina osakaal ülemaailmses terastorude tootmises kasvas sellega 58%-ni. Kasv tulenes eelkõige rahvavabariigis „väikeste“ keevitatud terastorude, mille välisläbimõõt on kuni 406 mm, tootmise olulisest suurenemisest. Muidugi said selles turusegmendis oma tootmist ELi tootjad samuti suurendada. 2015. aastal tõusis ülemaailmselt ka suurtorude tootmine, siinjuures said lisaks tootmise laienemisele Hiinas kasu ka SRÜ ja USA tootjad.

Et ülemaailmne terastorude tootmine esimest korda üle aastate kergelt negatiivses suunas arenes, märkas ka Salzgitter AG, mille torutegevused nimetati 2016. aasta alguses ümber Mannesmanni ärivaldkonnaks (Geschäftsbereich Mannesmann). Ettevõtte andmetel suunavad klientide nõudlust megatrendid „vesi“, „energia“ ja „mobiilsus“. Nii seisavad tootjad ülemaailmsel terastorude turul pärast 2016. aasta esimest üheksat kuud silmitsi mitmekülgsete väljakutsetega. Ühelt poolt on energiatööstuse nõudluse vähenemine eelmistel aastatel, kusjuures need säästjad vastavad endiselt umbes poolele ülemaailmsele terastorude tootmisele. Teiselt poolt koormab püsivalt liigne tootmisvõimsus eelkõige Kaug-Idas tööstuse tasuvust.

Suur nõudlus ehitus- ja autotööstuses

Ettevõtte vaatenurgast olid positiivsed madalale tasemele kinnitunud toorainehinnad maailmaturgudel. Siiski ei ole tuvastatav tuntav vastuliikumine energiasektori massiivselt vähenenud investeeringutele. See-eest näitasid klassikalised tööstusharud endiselt suurt nõudlust. Eriti suur oli nõudlus Salzgitteri kohaselt ehitusvaldkonnas ja autotööstuses. Ka suurtorude äril läks Saksa vaatenurgast üldjoontes paremini kui väga nõrkadel eelmistel aastatel.

Nii liikus näiteks Europipe’i grupi sisse tulnud tellimuste maht võrreldes eelneva aasta üheksa esimese kuuga oluliselt kõrgemale tasemele. Selle põhjuseks olid eelkõige uute torustikuprojektide – nagu Nord Stream Pipeline 2, samuti TAP Offshore ja Zohr Field – broneeringud. Lisaks hoolitsesid viivitused Musta mere torujuhtmeprojekti (varem: South Stream) täitmisel rohkemate tellimuste eest.

2016 paranes Salzgitteris ka HFI-keevitatud torude tellimuste maht võrreldes võrreldava ajavahemikuga. Ettevõttel toimus 2016. aasta esimese üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga spiraalõmbluskeevitusega suurtorude tootmise puhul koguni kahekordistumine. Siin tuli nõudlus peamiselt Saksamaalt tänu pikalt planeeritud projektidele, järgnesid Poola, Madalmaad ja Itaalia. Täppistorude turg lõikas omakorda kasu palju eksportivate Saksa keskklassi autotootjate suurest tellimusmahust, samal ajal kui olukord jäi nii tööstus- kui ka energiasektoris väga pingeliseks. Ka väärismetallist torude sektoris täheldati madalat nõudlust. Ettevõtte andmetel ei suutnud energiasektori suhteliselt suured tellitavad kogused tasakaalustada väikest nõudlust valdkondadest, mis on vahetult või kaudselt seotud nafta ja gaasiga.

Majandusliku olukorra arengu prognoose iseloomustab hetkel praeguse poliitilise ja majandusliku keskkonna taustal eriti suur ebakindlus. Seepärast kehtivad ettevõtte tulevikku suunatud väited vaid eeldusel, et põhiturud mõõdukalt paranevad.

Salzgitter prognoosib oma ärivaldkonda Mannesmann kuuluvate ettevõtete jaoks heterogeenset arengut: positiivne – ka tänu viimase aasta broneeringutele – suurtorude tehastes ja tänu autotootjate püsivalt stabiilsele nõudlusele täppistorude ettevõtetes. Seevastu on tellimuste olukord Põhja-Ameerika turul pilvine. Keskmiste torujuhtmete, täppis- ja väärismetallist torude alal peaks olukord seevastu vähemalt viivitusega paranema.

Paranenud perspektiivid

Terastorude majandusühenduse hinnangul on vahepeal terastorude tööstuse perspektiivid jälle paranenud. Seega hakkab „pärast toornafta hindade järsku langust aastal 2015 praktiliselt seisakusse langenud energiatööstuse investeerimistegevus normaliseeruma.“ Lisaks sellest tulenevale parandamisvajadusele peaks valdkond kasu lõikama tsükliliselt tõusvatest tooraine ja terase hindadest, samuti endiselt kõrgest majanduskasvust tööstusriikides. Olulist rolli mängivad siinjuures suhteliselt madal energia hind, ekspansiivne majanduspoliitika ning soodne euro ja dollari vahekord. Lisaks ootab ühendus terastorude tööstusele positiivset mõju lähituleviku majanduspoliitikast ja taas rohkem fossiilsetele energiaallikatele suunatud energiapoliitikast Põhja-Ameerikas. 

Igasuguse teostusega terastorud olid koos torude tootmis- ja töötlemisseadmestike ja -masinatega „Tube 2016“ keskseks teemaks. See kehtib ka järgmise juhtiva rahvusvahelise torualase erialamessi kohta, mida nagu alati korraldatakse samaaegselt koos maailma suurima traadi- ja kaablimessiga „wire“. Järgmised messid „Tube“ ja „wire“ toimuvad 16.-20. aprillil 2018 taas Düsseldorfi messikeskuses.

Autor: Messe Düsseldorf GmbH