Eesti ja teiste Läänemere riikide teadlaste koostööprogramm aitab kohalikel ettevõtjatel tasuta oma tooteid analüüsida ja katsetada.
- Ivar Viira. Foto: Raul Mee
Ettevõtjate ja teadlaste koostööplatvormile Baltic TRAM laekunud avaldused tõestasid, et eelkõige just Eesti väikefirmadel on reaalne vajadus uurimistöö ja arendustegevuse järele, tõdes Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane. Ta tõi välja, et väikefirmadel puuduvad analüüsiks kompetentsed eksperdid ja vajalik aparatuur, mille hankimine käib neile üle jõu, kirjutab
Äripäev.
Töö käib mitmes sektoris
Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel on Rebase kinnitusel huvi, kompetents ja tehnika, et uusi materjale ja tooteid arendada. Näiteks on Rebase sõnul Baltic TRAMist abi saanud 2013. aastal keskkonnasõbralikema ettevõtte tiitliga auhinnatud Werrowool OÜ, kel Baltic TRAM aitas leidis võimaluse tõsta toodetava tselluvilla soojapidavust ja tulekindlust.
Programmiga on ka liitunud plasti tootev ATI profiil, kes arendab välja viise, kuidas põletatud põlevkivi plasttoodetes täitematerjalina kasutada. "Küsimus ongi selles, kuidas ülejäävasse tuhka suhtutakse. Kas seda nähaksegi vaid katlast välja tuleva jäägina, millest ehk saab mingit toodet teha või nähakse seda hoopis esmalt tootena ning alles siis, kui sellele kasutust ei leita, viiakse see tuhamäkke," selgitas ATI Profiili juhatuse liige Ivar Viira.
Praegu käibki koostöös TTÜ teadlastega uurimine, kuidas tuhka polümeerides kasutamiseks standardiseerida. Tehnoloogiliselt on see juba reaalselt võimalik. "Koostöös sünnib kasu sellest, et kuigi põlevkiviga on juba aastaid tegeletud, ei oska keegi siiamaani öelda, mis on põletatud põlevkivi abrasiivsus (kulutamisvõime - toim) või kõvadus. TTÜ töötabki selle välja selgitamise kallal," tõi Viira välja.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.