Laht: lähiaastatel mängib lihatööstuses olulist rolli oskustööjõud

Selle aasta esimeses kvartalis oli sisseostetava sealiha hind tööstuste jaoks veel soodne. Teises kvartalis oli hind tugevas kasvus, mida vedasid eksportturud ning eelkõige Hiina ja Jaapan. See tõi kaasa ka sealiha hinna ca 30%-lise tõusu, mida tööstustel tuli katta kasumist, sest suvetoodete hinnapakkumised olid selleks ajaks juba fikseeritud.

Kolmandas kvartalis sealiha hind stabiliseerus, kuid jäi esimese kvartaliga võrreldes ikka 20% kõrgemaks. Talvetoodete hinnapakkumisel arvestasid tööstused juba kallima toorainega, aga samas jätkus surve palgatõusule, mis on eelkõige tingitud tööjõupuudusest.

Kui vaadata kodumaise sealiha kasutamise võimalusi, siis selgub, et suure osa sealiha me impordime, mis näitab, et kõikidele tööstustele kodumaist sealiha ei jätku ja tarbija teadlikkuse tõusuga satuvad keerulisse olukorda paljud imporditud sealiha kasutavad ettevõtted.

Kui vaadelda järgmist aastat, siis eelkõige peab ära ootama selle aasta söödateravilja koristusjärgsed tulemused. Mitte niivõrd Eestis ja Balti riikides, vaid kogu Euroopas, mis paneb aluse sealiha omahinnale. Tänavune põrsaste müügihind on võrreldes aasta algusega korralikus tõusus, mis näitab liha hinna tõusu.

Sealiha hinna suurim vedur maailmas on muidugi Hiina, kus süüakse ära ca 48% kogu maailmas toodetud sealihast. Peab märkima, et Hiina on suurim sealihatootja maailmas. Talle järgneb Euroopa Liit (24%) ja USA (10%).

Kui aga vaadata hinnakõveraid, on ELi suvine keskmine sealiha hind 170 €/tonn ja USA sealiha hind 120 €/tonn. Erinevus on sööda hinnas (GMO sisaldusega mais) ja keskkonna madalates nõuetes tootmisele. Meie turgu see praegu ei mõjuta, kuna EL ei luba ilma tollimaksuta seda toodet meie turule.

Küll aga mõjutab meie tootmise võimekust Aafrika sigade katk. Katku levimine Tšehhis, Rumeenias, Poolas ja Balti riikides on tõsine oht ekspordile. EL eksportis eelmisel aastal 4 139 929 tonni sealiha ja selle aasta esimese kahe kuuga 652 769 tonni sealiha. Kolm suuremat eksportturgu olid Hiina, Jaapan ja Hongkong. Sellise trendi jätkumisel võivad suuremad eksportturud muutuda närviliseks, mis toob taas kaasa sealiha ekspordikoguste vähenemise ja sealiha hinna languse.

Kui siia lisada veel puudulik kaubandus Venemaaga, kaob ära ka alternatiiv. Kui Hiina ja Jaapan ei reageeri negatiivselt, jätkub hinnatõus ja lihatööstused on sunnitud hinnasurvega kaasa minema. See võib tähendada toodete 10-15% suurust hinnatõusu, mille seekord maksab kinni kaubandus või tarbija.

Lähiaastatel mängib väga olulist rolli oskustööjõud ja selle hind ning investeerimisvõimekus ja otstarbekus. Järgmine aasta on kodumaise sealiha tootjatele hea. Liha hind tõuseb ja kodumaisus muutub teadlikule tarbijale väga oluliseks.

Autor: Urmas Laht, Ühistu Eesti Lihatööstus TÜH nõukogu esimees