Peetri Puidu edu taga tootearendus ja hästi timmitud protsessid

„Ega meil põrutavaid uudised pole. Timmime uut tootmistehnoloogiat ja üritame mahtusid kasvatada. Investeeringud uuendustesse olid päris suurejoonelised, aga ega tootmine nipsust käima lähe – see nõuab aega ja raamidesse sättimist. Aega nõuab ka sisenemine uutele turgudele, aga suund on paigas,“ rääkis Peetri Puit OÜ juht Peeter Peedomaa Äripäeva teemaveebile põllumajandus.ee.

Viisteist aastat tagasi alustas Peetri Puit viie töötaja ja kasutatud seadmetega. Nüüdseks on ettevõttes tööl üle saja inimese, investeeringuid tehnoloogiasse on tehtud pidevalt. Tehaselaiendust plaaniti aastaid ning oli ka valikuhetk, kas jääda paigalseisu või areneda edasi ja ajaga kaasas käia.

Üksjagu innikust edasi areneda on ettevõttele andnud Nutika spetsialiseerumise raportis esile toodud ehitussektori eesmärgid, mille kohaselt aastal 2021 oleks puitmajade osakaal korterelamutest 30% ja väikeelamutest 70%. Peedomaa sõnul peaks ehitussektor ses suunas liikuma, ent puidu kasutuselevõtu suurendamiseks on vajalik ka riigi toetus. „Paljudes Euroopa riikides on sätestatud seadusandluses puidu kasutamise osakaal ehitises. Heaks näiteks puidu laialdasemale kasutamisele suunamises on Londoni omavalitsus: kui hoone ehitatakse raudbetoonist või betoonist, on lubatud ehitada kolm korrust, kui aga puidust, siis viis. See on lihtne hoob, sest iga arendaja saab aru, et kui ehituspindala on sama, siis puidu puhul saab ta müügieelise. Kinnisvaraarendjaile on CLT kasutamise argumendiks ka see, et seina konstruktsioonide arvelt on võimalik saada juurde 10 % enam kasulikku pinda“, tõi ta näite.

Peedomaa sõnul näitab 2014. aasta lõpul turule toodud CLT ehitusmaterjalina üha jõulisemalt kasvutrendi. „Sisetunne ütles, et CLT on see, mida turg hakkab nõudma ja kliendid vajavad ning näib, et tegime õige otsuse, tabasime hetke,“ nentis ta.

Huvi materjali vastu on üles näidanud nii arhitektid kui tellijad, sihiks ongi eelkõige koduturul selle kasutusvõimalusi näidata. „CLT läheb praegu veel suures osas ekspordiks, läbi majatootjate ja ehitusfirmade üksjagu ka Rootsi, Norrasse ja Soome. Eestis pole seda materjali palju kasutatud, ent projektid on paberil ja peatselt hakkavad need realiseeruma,“ kinnitas ta ja lisas, et ega eestlasele uue toote puhul jutust ja ilupiltidest piisa – ikka tahetakse materjali oma silmaga näha ja katsuda.

Head inimesed ja tugev tootearendus

Üheks oma eduteguriks peab Peedomaa ettevõtte inimressurssi ja tugevat tootearendust. Kontsernis töötavale sajale inimesele otsitakse lisaks veel CNC-operaatoreid ja insenere. „Inseneritugi partneritele ja ehitajatele on väga oluline, nii saame pakkuda täislahendust: teostada konstruktiivse osa projekteerimise, tootmise, komplekteerida tooted vajalike metalldetailidega, teha paigaldustööd. Ega tööjõuga lihtne ole, eelistame erialase haridusega spetsialiste, keda siis ise edasi koolitame,“ märkis ta.

Tootearenduse põhifookuses on CLT. Koostööd tehakse Tallinna Tehnikaülikooliga, kus magistrandid tegelevad toote funktsioonide uurimisega. CLT tootearenduses keskendutakse peamiselt helipidavuse ja sõlmede tehniliste lahenduste täiendamisele. Peedomaa sõnul on puit oluliselt tulepüsivam kui metallkonstruktsioonid ning lähiajal on plaanis läbi viia üks tulekatse, mis näitab ära CLT vastupidavuse. 

Tootmiseks vajalik saematerjal tuleb lõviosas Eestis tegutsevatelt suurematelt saeveskitelt, väike osa ka Venemaalt ja Lätist. Ühiskonnas viimasel ajal tulipunktis oleva raiemahtude suurendamise poleemika kohta arvab Peedomaa: „Väidetavalt on ressursse arvestades võimalik rohkem raiuda, aga siinkohal tuleb arvestada, millist arvestusmeetodit on kasutatud. Ressursse on mõistlik kasutada nii, et meie kodumaisest materjalist jääks kogu tulu Eestisse: nii metsa ülestöötamisest, saeveskite tööst kui tootmisest, mis annab lisandväärtuse.“

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist põllumajandus.ee.