Börsiuudised: päikeseenergia võib kiiresti odavnema hakata

Maagaasi hinnad kukkusid Euroopas järsult

Suurbritannia maagaasihinnad langesid sellel nädalal viimase viie aasta kiireimas tempos, sest torutööd brittide ja Mandri-Euroope vahel survestavad nõudlust.

Hinnad kukkusid eelmise nädalaga võrreldes vahepeal lausa 40 protsenti, sest Interconnectori torujuhe, mis on ühendatud Belgiaga, on hoolduses ja see vähendas eksporti. Ekspordi vähenemine survestas omakorda nõudlust, millele mõjus juba enne halvasti ka Briti suurima gaasihoidla pikemaajalisem sulgemine. Lisaks sellele on Euroopas ka õhutemperatuur tavapärasest kõrgem.

„Nõudlus on nõrgenenud ka üle Euroopa, sest õhutemperatuurid tõusevad ning ei tundu, et Lähis-Ida diplomaatilised pinged, mis on seotud Katariga, võiks pakkumist märkimisväärselt segada,“ ütles energiafirma Energi Danmark AS reedeses raportis.

Nädala lõpus maagaasi hind veidi taastus, aga langus ulatus sellegi poolest 18protsendini. See on suurim nädalane kukkumine alates 2012. aasta veebruarist.

Kivisütt tarbitakse aina vähem

BP analüüsi tulemusena selgub, et möödunud aastal kahanes nii kivisöe nõudlus kui ka pakkumine, vahendab CNBC.

Globaalne kivisöe tarbimine vähenes eelmisel aastal 1,7protsendi võrra, samas tootmine kahanes 6,2protsendi jagu. Ühtlasi märgib tootmise vähenemine suurimat aastast langust üldse. Enim vähendasid kivisöe tootmist Hiina ja USA, kelle tootmisnumbrid vähenesid vastavalt 7,9 ja 19 protsendi võrra.

Kivisöe tarbimise osas vähenes USA tarbimine 8,8protsendi võrra ning Hiina oma 1,6protsendi jagu. Lisaks väärib märkimist, et Suurbritannia kivisöe tarbimine vähenes koguni 52,5protsendi võrra, viimase 200 aasta madalaimale tasemele.

BP ökonomist Spencer Dale tõdes, et põhjuseid, miks kivisöe tarbimine väheneb, on mitmeid. Peamine on aga ilmselt see, et muud energialiigid pakuvad tugevat konkurentsi ning on ka loodust säästvamad.

Päikeseenergia võib väga kiiresti odavnema hakata

Päikeseenergia, mis kunagi oli väga kallis, muutub oodatust kiiremini piisavalt odavaks, et sundida kivisöe ja maagaasi tootjad oma asju kokku pakkima, kirjutab Bloomberg.

Sellise järelduseni jõudis Bloomberg New Energu Finance’i meeskond oma ülevaates, kus oli analüüsitud, mis suunas kütuse- ja elektriturud 2040. aastaks liiguvad. Uuringugrupi hinnangul suudab päikeseenergia juba praegu kulude poolest konkureerida Saksamaale ja USAsse rajatavate uute kivisöel põhinevate elektrijaamadega. 2021. aastaks peaks sama juhtuma Hiinas ja Indias, kus turud kasvavad eriti kiiresti.

Uuringu stsenaariumi järgi peaks roheline energia domineerima hakkama palju varem kui suurem osa eksperte usub. See tähendaks, et süsinikdioksiidi reostus (fossiilsetest kütustest) hakkaks pärast 2026. aastat hoopis langema.

„Uute energiatehnoloogiate hind kukub nõnda kiiresti, et küsimus pole kas vaid millal,“ ütles raporti üks autoritest Seb Henbest.

Teistest toorainetest kallines tsink 1,1 protsenti ning tina lisas 1,7 protsenti. Kummagi tonn maksis reede õhtuks vastavalt 2495 ja 19 500 dollarit.

Alumiinium odavnes aga 2 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 1864 dollarit. Nikkel lisas 0,2 protsenti, 8830 dollarini tonnist. Vase hind langes nädalaga 1,6 protsenti ning tonn maksab 5637 dollarit. Vask on viimase viie kuuga langenud umbes 10 protsenti.

Nafta hinnad jätkasid langust ka sellel nädalal

Nafta hind taandus ka sellel nädalal, sest värsked andmed näitasid, et turul on jätkuvalt väga suur pakkumine, vahendab MarketWatch.

Sellel nädalal jõudsid nafta hinnad madalaima tasemeni alates novembrist, sest USA Energia ja Informatsiooni Administratsiooni (EIA) andmetest selgus, et eelmisel nädalal vähenesid naftavarud vähem kui oodati.

Langusele andis hoogu juurde oodatust suuremad bensiinivarud, mis üllatasid paljusid kauplejaid ja analüütikuid. Nimelt arvati, et USAs alanud sõiduhooaeg peaks varusid kiiresti vähendama hakkama. Andmed aga näitavad, et bensiininõudlus on langenud juba kolm nädalat järjest.

Juba enne EIA andmeid oli turgude meeleolu küllaltki negatiivne. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja OPEC teatasid hiljuti, et ülemaailmne pakkumine on jätkuvalt nõudlusest suurem ning see kestab vähemalt järgmise aastani. Seda vaatamata OPECi ja teiste naftariikide tootmiskärbete kokkuleppele.

IEA prognoosib, et OPECi väline tootmine tõuseb 2018. aastal 1,5 miljoni barreli võrra päevas. Globaalne nõudlus peaks kasvama aga 1,4 miljoni barreli võrra päevas.

„Minu jaoks on see kõige suurem äratuskell. Ei ole ühtegi märki, et kildanafta tootjad ennast tagasi hoiaks, vaatamata sellele, et hinnad kukuvad,“ ütles National Australia Banki ökonomist Phin Ziebell.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 0,6 protsenti ning WTI kukkus 1,5 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 47,37 ja 44,74 dollarit.

 

Autor: Nädal börsil