Tõhusam valguslahendus aitab säästa kümneid tuhandeid eurosid aastas

Victor Stationery OÜ on oma enam kui 8000 ruutmeetri suurusel lao- ja tootmispinnal pööranud palju tähelepanu energiasäästlike lahenduste leidmisele. Ettevõte on suruõhu tootmise abil hoidnud kokku küttekuludelt ja tõhusamale valguslahendusele üleminek on aidanud elektrienergialt kokku hoida koguni kümneid tuhandeid eurosid.  

„Sellest oli meil ettevõttes omavahel varem juttu, et nendest kohtadest oleks võimalik kokku hoida. Kuid me ei lootnud, et nii palju on võimalik säästa,“ ütleb Victor Stationery tegevjuht Lauri Säärits.

„Suhtlesin erinevate inimestega ja sain tagasisidet, et valgustuse pealt on võimalik olulisel määral kokku hoida. Tunne on ju ikka, et mis see valgustus ära ei ole. Leppisimegi kokku, et teeme esimese pilootprojekti ära ja esialgu ainult poole tootmishallist. Kui tulemus on positiivne, siis jätkame,“ kirjeldab Säärits.

„Meil on kasutuses selline mõõdik, nagu elektri kulu ühe tonni toodangu kohta. See näitaja hakkas pärast esimest projekti järsult kukkuma,“ kirjeldab Säärits tõhusama valguse mõjusid.

Sääritsa sõnul otsustas ettevõte ka ülejäänud pinnal valguslahendust uuendada. „Järgnes teine tootmishall ja laopoolele said lisatud ka liikumisandurid. Tuled läksid põlema siis, kui keegi liikus. Siis jaotasime ka ruumi veel sektoriteks, et ei peaks kogu tootmishoonet valgustatuna hoidma. Näiteks kui öösel töötab vaid paar masinat, siis valgust saab vaid nendele lasta. See oli ka väga suur mõju,“ selgitab ta. „Nüüd viimane uuendus oli meil kontoris. Ka siin läheb valgemaks, kui sisse astuda. Kõik valgustid on vahetatud leedide vastu.“

Kümned tuhanded eurod

Sääritsa sõnul oli ettevõtte elektrikulu mõõdik jõudnud tõusta enam kui 25 euroni tonni kohta. „Praegu on see 17 eurot tonni kohta ja mõju on väga suur,“ on ettevõtte juht rahul.

„Võttes arvesse, kui palju on elektrikulu tonni kohta nüüd ja varem, siis säästame üle 60 000 euro aastas. Varasema tarbimisega kulutaksime elektrile üle 200 000 euro aastas, aga nüüd kulutame ca 150 000 eurot,“ ütleb Säärits. „Lisaks säästame veel ka hoolduse pealt. See teeb veel kuni 10 000 eurot aastas.“

Lauri Sääritsa sõnul jätkab ettevõte tõhusamate lahenduste otsimist. „Meil on tegemata veel täpsem elektrikulu jälgimine ehk tahame panna andurid ja jälgimisvõimalused erinevatesse energiatarbimispunktidesse, et leida raiskamisi. Ka suruõhu osas tuleb mõelda, kuidas seda paremini kasutada. Suruõhu tootmisest tekkiva soojuse laseme tootmisesse laopoolelt ja see on aidanud kokku hoida küttekuludelt, kuid seda annaks kindlasti ka tootmise poolele veel lähemale tuua,“ ütleb ta. 

 

NB! Pikemat intervjuud Lauri Sääritsaga saab lugeda maikuu Tööstuse erilehest, mis ilmub 25. mail Äripäeva põhilehe vahel.