Reformierakond soovib peatada järsu alkoholiaktsiisi tõusu

Eelnõu üleandja, endise rahandusministri Jürgen Ligi sõnul soosiksid suvel jõustuma pidanud aktsiisitõusud kange alkoholi eelistamist lahjale, mõjutaksid ebasoodsalt piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustaksid Eesti tootjaid ja kaubandust, teatas erakonna fraktsioon. 

„Täiendava aktsiisitõusu tuluks oli riigieelarves plaanitud 25 miljonit eurot, mida rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on juba kärbitud 23 miljoni euro võrra Läti piirikaubanduse tõttu. Prognoosijad on kinnitanud veel suuremat Soome turismi mõju, mida nad pole veel prognoosis kajastanud. Eelarvekadu suureneks järgmiste aastatega,“ selgitas riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Ligi ettepanek on taastada aktsiisimäärad, mille valitsus kinnitas ja riigikogu kiitis heaks 2015. aastal kui kõrgeimad võimalikud nii riigieelarve, rahvatervise kui ka Eesti majanduse seisukohalt.

„Me ei näe nende määrade taastamisel ühtegi negatiivset tagajärge. Rahvatervise argument ei toeta kuidagi viina odavust veini ja õllega võrreldes. Riigieelarvega võrreldes prognoosib rahandusministeerium juba aktsiisilaekumiste langust määrade tõusu tagajärjena, lisaks on aktsiisitõusud riigikohtus vaidlustanud õiguskantsler,“ lausus endine rahandusminister. 

„Riigieelarve tulud ja kaubandus on kobarseaduse järgi jätkates kolimas Lätti ning Eesti tooted kaotamas turgu teistele, kuid tarbimist see ei piira, kui ta orienteeritakse ümber kangele alkoholile ja piiri tagant soetatavatele varudele,“ märkis Ligi.

Reformierakonna eelnõu taastab 2015. aastal kehtestatud alkoholiaktsiisi määrad aastani 2020. Sellega jääks ära juulis jõustuv õlle 70-protsendiline aktsiisitõus ja veini 45-protsendiline aktsiisitõus.