Väikeettevõtja: Aasias on Eesti Euroopa Liitu kuulumine eeliseks

Räägi palun kõigepealt pisut endast – kes sa oled, millega tegeled?

Minu igapäevategevuseks on ettevõtlus ja just suunatult Eestist välja. Kaks aastat tagasi võitsime oma ideega Arengufondi Eesti arenguideede konkursi ja sellest ajast saati olen lisaks ettevõtlusele edendanud ühte Eesti võimalikku arenguideed Organic Estonia.

Sa oled see mees, kes müüs eelmisel aastal Saksamaale ja Poola 500 tonni Eesti maheõuna ning tänu kellele on Eesti mustikate suurim ekspordimaa Jaapan?

Jah. Õuna kogus oli ligi 800 tonni. Jaapanisse ja Hiina olen mustikaid eksportinud. Aga minule lisaks oli veel 2 Eesti ettevõtet, kes sinna suunda marju ekspordivad.

Räägi palun oma välismaa-kogemustest. Mida tahab Euroopa tarbija, mida Aasia oma? Mida nad väärtustavad, millised on trendid? Mis sind üllatanud on?

See on kogemus on mul veel suhteliselt väike ja ka turg muutub. Aasias kasvab väga kiiresti müük läbi interneti. Näiteks ühet kindlat sorti bränditud õuna müüakse Singapuris isegi 15 eurot tükk. Aasia inimesed pööravad toidukvaliteedile väga rõhku ja see on ka põhjus, miks Austraalia ja Uus-Meremaa puhtast keskkonnast pärit toitude müük on edukas nii Singapuirs kui Hiinas. Mahe on nende jaoks kindel tõestus, et kogu tootmisprotsess on jälgitav. Aasias on Eesti Euroopa Liitu kuulumine eeliseks.

Saksamaal on suur erinevus Põhja ja Lõuna-Saksamaa tarbija käitumisel. Lõuna-Saksamaal on tunda Austria ja Šveitsi trende, kus perearstid laialdaselt soovitavad ravimtaimi. Mõlemas riigis on mahetooted väga kiiresti kasvav valdkond.  Mida rohkem on pakendi peal igasuguseid kvaliteedimärke, seda parem. Saksamaal on märgata, et mahesildiga tooteid on juba väga palju ka tava-supermarketis ja nende hinnavahe võrreldes mitte-mahetoodetega ei ole nii suur kui Eestis. Eelmisel aastal Poola Eesti maheõuna eksportides mainisid ka kõik suuremad Poola õunatööstused, kes Saksamaale õunamahla ekspordivad, et tavatoodangu kõrvale peavad nad ka mahetooteid tootma - see on nende Saksa klientide poolne surve.

Millised on Eesti väiketootja eelised kodumaal, konkureerides suurettevõtete siinsete filiaalidega? Kas suurtootja olemine on ikka veel eelis?

Euroopa ja maailma mõistes on kõik siinsed ettevõtted väikesed. Väiksusel on omad eelised ja ka miinused. Kõige rumalam on olla hall keskmine. Tuleb valida suund, kas olla väike ja paindlik või suur, millel on mahueelised. Väikese ettevõtte eeliseks on otsustamise kiirus ja paindlikkus.

Kuidas välisturule minna? Kuidas viia konkurentsipunkt Eestist välja, et Eesti tootjad ei peaks ennast siseturul surnuks konkureerima ja siis odavalt oma ettevõtet välisfirmadele maha müüma?

Ühelt poolt on meil puudu ambitsioonikusest, teisalt sisaldab igasugune oma tuttavalt mänguväljakult välja liikumine riski ebaõnnestuda.

Meie probleem on filiaalistumine – väga paljud siin tegutsevad ettevõtted on suurettevõtete filiaalid. See ongi ekspordiambitsiooni puudumise põhjus – suurettevõtte filiaali turundusjuht ei mõtle, kuidas oma toodet või teenust välismaale müüa.

Teisalt on meil oma individualistliku mõtteviisiga riigis lihtsam tegutseda, kuna mujal maailmas on ühiskonnad eelkõige kollegiaalse mõtteviisiga, kus ostuotsustes mängivad rolli teised tegurid.

Välja ei ole mõtet minna, kui ettevõte ei tee selgeks, mis on tema unique selling point ja kuida saada toode kaupluse riiulilt liikuma. Lihtsam on saada toode kaupluseriiulisse, kui riiulist kliendi ostukorvi.

Kui hea on Eesti toidu kvaliteet?

Õnneks on Eesti toidu kvaliteet liikumas jälle paremuse suunas, kuna toiduainetööstused on aru saanud, et tarbija jälgib, kui palju on tootesse lisatud e-aineid ja suhkruid. Odava toidu pakkumiselt on võetud suund kvaliteetse ja tervisliku toidu pakkumisele.

Aga Eesti toidu kiituseks tuleb öelda, et nii suurt vahet tava- ja mahetoidu vahel meil ei ole, kui paljudes teistes riikides. See on ka seadnud meile väikese väljakutse, kui me Eestis räägime, miks on mahetoit oluline. Erinevalt Hiinast ei puutu Eesti inimesed kokku probleemiga, kus nad ei julge poest toitu osta. Me ei taju, et toiduturvalisus on praktiline probleem paljudes Aasia riikides.

Loe pikemalt Äripäeva turundusveebist bestmarketing.ee.