Riigikogu majanduskomisjon arutab tänasel avalikul istungil huvigruppidega energiamajanduse arengukava aastani 2030.
- Kristen Michal Foto: Raul Mee
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on arengukava elluviimiseks oluline luua erasektorile seadusandluse ja maksupoliitikaga atraktiivne investeerimiskeskkond. „Riik sekkub vaid läbipaistva ja õiglase turukeskkonna kindlustamiseks ning energiatõhususe saavutamiseks, näiteks hoonetes ja transpordis. Riigi põhitegevuseks jääb energiajulgeolekuga seotud taristu arendamine ning varustuskindluse tagamine,“ ütles Kokk riigikogu pressiteates.
Kokk selgitas, et arengukava eesmärk on tagada Eestis pidev ja piisav energiavarustus ning taastuvenergia osatähtsuse kasv, pidades samas oluliseks energiavarustuse ning -tarbimise säästlikust.
Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile.
Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on Eesti kasvatanud kogu taasiseseisvumise aja oma energiasõltumatust, olles 7,4 protsendiga kõige energiasõltumatum riik Euroopa Liidus 2015. aastal.
„Tulevikus toodetakse Eestis lisaks elektrile ja soojusele ka transpordikütuseid ning energiakasutus saab tõhusam. Energiajulgeolekut tagab kava 50 protsendiline taastuvenergia eesmärk aastaks 2030, sest see võimaldab kasutada enam kodumaiseid energiaallikaid ja vähendada energiaimporti,“ ütles Michal.
Istungil teevad ettekande majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.