24.03.17, 08:28

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas vähem raisata?

Ensto Keila tehase juht Kaarel Suuk rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil kogemusloo ettevõtte Lean-teekonnast ja kirjeldas, mida nad raiskamise vähendamiseks täpselt teevad.

Kaarel Suuk Foto: Urmas Kamdron

Kaarel Suuk rääkis, et 2010. aastal pandi ettevõttes paika uus strateegia ja loodi ka uus äriüksus, mille alla kuulub kokku kaheksa tehast. Enne seda oli tootmise juhtimine keeruline ja midagi tuli ette võtta. “Meil oli kolm äriüksust ja igal üksusel oli oma tootmine. Tehases, kus mina töötan, oli kõigi kolme üksuse toodangut. Iga üksuse toodang liikus oma protsesside järgi ja omade kiiksudega. Raske oli juhtida tootmist, millel on erinevad protsessid,” selgitas Suuk ettekandes.

Uus strateegia tõi ka uued strateegilised eesmärgid. “Visioon oli jõuda maailmatasemel tootmiseni. Meie jaoks ei ole tänaseni selge, mis on maailmatasemel tootmine, sest alati on midagi õppida ja keegi ei tea, kus on tipp. Aga uskusime, et sellele teekonnale asumine on tähtsam kui ükskõik mis muu eesmärk,” märkis ta.

Suugi sõnul on Leani puhul oluline valida fookusteemad. “Meie valisime tarneaegade lühendamise, tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmise ning tarnekindluse parandamise,” jätkas Suuk.

Programm, millega tööle hakati, kannab lühinimetust EOX (Ensto Operation Excellence). Lihtsamalt öeldes on tegemist Ensto Lean’iga, mis koosneb paljudest erinevatest tööriistadest.

Sama EOX programm on ettevõttele aastate jooksul toonud tublisti kokkuhoidu. Palgakulust on säästetud 9%, Keila tehase tootlikkuse potentsiaal on kasvanud ja vabanenud on hulga masinatöö tunde. Ettevõte jätkab samade tegevuste tegemist ja on loonud nelja-viie aasta nägemuse. “Prioriteet on jätkata samade tegevustega,” sõnas Suuk.

Mis toimus

Pärnu Tarneahelakonverents 2017 “Hoiame kokku”

Toimus 2. ja 3. märtsil Pärnus Estonia Resort Hotel & Spas

Teemadeks olid suur pilt tarneahela juhtimises, kuidas lõpetada raiskamine, suhted ja läbirääkimised, info jagamine tarneahelas, innovatsioon tarneahelas ja loovus äris. Lisaks toimusid Lego Serious Play ja MIT Õllemäng töötoad.

Esinesid Hele Hammer Telemast, Gristel Tali Lehe Pruulikojast, Toomas Orutar Logistika Plussist, Tõnis Viiroja JELD-WENist, Gea Gross ja Oleg Gross OG Elektrast, arendusjuhi kogemusega konsultant Mark Maslov, Ilona Nurmela Mediator.ee-st, Kristjan Anderson Selverist, Indrek Lepik Coomor Kaubandusest, Yrjö Ojasaar Solon Partnersist ja Kaur Andresson Enics Groupist, Sloveenia ettevõtja ja ingelinvestor Niko Slavnic, Kouvola Innovations IoT ärivaldkonna arendusjuht Mika Lammi Soomest ning Squid Academy kaasasutaja, Euroopa Ärikooli vanempartner Alistair Fee Iirimaalt.

Moderaator Marko Rillo

PANE TÄHELE!

Kuidas Ensto Lean'i teeb ehk tegevused, mis vähendavad raiskamist

Ensto Keila tehase juhi Kaarel Suugi sõnul ei tööta Lean juhul, kui puudub tippjuhtkonna toetus. “Kui jõutakse kriisiolukorda, siis öeldakse, et sina tee seda oma asja ja meie teeme päris asja. Meie asepresident, kes vastutab tehaste eest, viibib iga kuu ühe päev ühes tehases. Juhtkond on põrandal, katsetab ja küsib inimeste käest,” sõnas ta.

Inimesed

Lean kui selline töötab siis, kui kaasatakse inimesi – vaid läbi selle tulevad inimesed muutustega kaasa. Lean on praktiline valdkond, see hõlmab praktilisi tööriistu ja seal on alati vaja inimese kätt. Inimesi saab kaasata läbi eeskuju ja võimaluse lasta neil ise asju ellu viia. “Minu tehase juhtkonnast on 8 inimest tulnud ettevõtte seest, sealhulgas mina ise,” selgitas Suuk.

Pidev areng

Leani keskmes on pidev areng ja Enstos on heaks näiteks Warroom ehk sõjatuba. See on sõda kadude ja raiskamise vastu. “See põhineb inimeste sisendil – kui midagi takistab mul tööd teha, siis reageerin sellele. Inimesed annavad meile sisendid,” selgitas Suuk.

Visuaalsus

Sõjatoas tehakse koosolekuid ja keskendutakse kadude vähendamisele. 2016. aastal saadi Suugi sõnul töötajatelt üle 20 000 sisendi ja see tähendab, et töötajad märkavad kadusid. “Nende 20 000 kaokaardiga oleme registreerinud üle miljoni kaominuti. Iga kaokaart on väiksema kao kohta ehk oskame vältida ka väiksemaid kadusid. Suuremad oleme suutnud selja taha jätta.”

Suurpuhastus

Seda võiks teha üks kord. On õige läheneda millelegi standardiseeritult, leppida kokku, kuidas me midagi teema ja siis nii ka teha. “Suurpuhastus kui selline ei ole see, mida me tahame. Regulaarsed väikesed pingutused on palju paremad. Regulaarne tegutsemine standardiseeritud viisil,” selgitas Suuk.

Koolitused

See on väärtust lisav aeg. “Kuskil 5% tööajast kasutame koolitusteks, mille alla käivad näiteks igakuised inforingid. See on üks päev kuus ja hõlmab asju, mida teeme igal aastal. Näiteks 5S-i koolitus, tootekoolitus või tuleohutuse koolitus. Ka tervisekontroll läheb siin arvesse. Kõige suurema osakaalu moodustab uute toodete õppimine. Teeme ka sisekoolitusi ehk viime ennast kurssi ja seejärel levitame seda ettevõtte sees. Me koolitame oma majas coach’e, kes koolitavad omakorda järgmise tasandi inimesi,” ütles Suuk.

Kommunikatsioon

Väga oluline ja selleks pani Ensto kokku sisekommunikatsiooniga tegeleva meeskonna. “Eelmisel aastal tegime sisekommunikatsiooni tiimi, kaasasime partnereid ka väljast ehk ei hakanud ise jalgratast leiutama. Tagasisidest selgus, et üks suuremaid probleeme majas on kuulujutud. Me lasime inimestel kandideerida sisekommunikatsiooni meeskonna liikmeteks ja praegu on meil 9liikmeline tiim, kuhu kuuluvad inimesed põrandalt, kontorist ja teistest üksustest,” kirjeldas Suuk.

“Me juhtidena tavaliselt arvame, et teame, mida inimesed tahavad kuulda, aga tegelikult me ei ole samas inforuumis. Isegi kui me seda ise arvame. Meil on ka rohkem kajastusi, meil on iga päev üks siseuudis ja erinevad teemad, näiteks töötajad, sport jne.”

Kuidas vähem raisata?

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga