Poolte ekspedeerimis- ja logistikaettevõtete jaoks on juba praegu probleem, kuidas kohaneda digitehnoloogiaga. Ettevõtete struktuur ei saa olla enam monoliitne, vaid struktureeritud inkubaatorite, riskikapitalifirmade ja idufirmadega, rääkis Inkubatsioonikeskuse IQbator asutaja, ettevõtja ja ingelinvestor Niko Slavnic täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
- Niko Slavnic Foto: Urmas Kamdron
Et toetada ettevõtte kasvu ja võimendada äriedukust tuleb kogu aeg kasutada uusi ärimudelid. „Meil on ettevõte, kellel pole mitte ühtegi autot, aga on sellegipoolest kõige suurem transpordiettevõte,“ tõi Slavnic näite.
Isejuhtivate autode ja kaubaveokite puhul muutub aina tähtsamaks kaubavõrgu haldamise võrgustik. Kuna turg ei ole enam riiklik, mõjutab see ka ettevõtteid ja digitaalseid lahendusi, mis omakorda muudab konkurentsi tihedamaks. „Küsimus on kiiruses, sest kõige kiiremad söövad aeglasemad ära,“ ütles Slavnic.
Et konkurentsis püsida, peab peale kiiruse mõtlema ka rohkem kliendikeskselt. Kliente ei saa panna oma taktikepi järgi tegutsema, vaid ettevõte peab ise kohalduma klientide soovidega.
Slavnic rääkis õpetliku loo digitehnoloogia ettevõttest Kodak, kes avastas digitaalse kaamera ja kellele kuulus alguses 90 protsenti turust. „Olgugi et nad panid selle kalevi alla ja peitsid nii palju infot uue tehnoloogia kohta kui võimalik, ei suutnud nad õigel ajal teha muutusi ja kaotasid suure osa turust,“ märkis Slavnic.
Edukad peavad oskama konkureerida start-up’idega
Slavnic nimetab praeguseid start-up’e ükssarvedeks. „Vaadake neid 1 miljardit start-up’i, kõik ütlesid alguses, et nad pole uus trend, vaid statistiline viga. Aga kui vaatame maailma kõige rikkamaid inimesi, siis seal on juba kaks-kolm inimest, kes on pärit tehnoloogia ettevõttest ja kes alustasid umbes viis aastat tagasi.“
Vitaalsed ettevõtted nagu start-up’id on kõva pähkel kõikidele ettevõtetele. Kuidas konkureerida start-up’idega, kes on kiired? Kuidas diferentseerida oma ettevõtet? Kui ettevõtja suudab selle enda jaoks välja mõelda, siis see ongi juba tema konkurentsieelis.
Seotud lood
Telema tegevjuht ja TTÜ rahanduse õppejõud Hele Hammer rääkis täna toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil tarneahela läbipaistvusest ja sellest, kuidas koostöövorm VMI enda jaoks tööle panna.
Ensto Keila tehase juht Kaarel Suuk rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil kogemusloo ettevõtte Lean-teekonnast ja kirjeldas, mida nad raiskamise vähendamiseks täpselt teevad.
Täna algas Pärnu linnas traditsiooniline tarneahelakonverents, kuhu on kogunenud pea 240 osalejat.
Kui tahame teada, millele tööaeg kulub, on mõistlik paar korda aastas aega pildistada, soovitas Enics Groupi CRMi juht Jan Kotka märtsi algul toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.