Börsiuudised: tugev dollar pani toorained järsult odavnema

Tööstustoorained on sellel nädalal odavnenud, sest dollar on tugevnenud. Dollari tugevuse põhjuseks on omakorda aga ootused, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid prognoositust kiiremini. Arvatakse, et keskpank tõstab intresse juba järgmisel nädalal toimuval kohtumisel. Lisaks sellele kardetakse, et Hiina nõudlus on jahtumas.

Rauamaak langes nelja kuu kiireimas tempos

Rauamaagi hinnaralli on mõranema hakanud – pärast pidevaid hoiatusi, et tõus ei püsi, tegi tooraine sellel nädalal ligi nelja kuu suurima languse, vahendab Bloomberg.

„Hinnatõusu põhjustas optimism, mis oli seotud nõudlusega,“ ütles Capital Economicsi tooraineturgude ökonomist Caroline Bain. „Me arvame, et hiljutine hinnalangus peegeldab eelkõige kahtlusi Hiina nõudluse osas.“ Bain prognoosib, et aasta lõpuks kukub rauamaak 45 dollarini tonnist. Viimati oli rauamaak nii madalal 2016. aasta veebruaris.

Sellel nädalal langes hind 6 protsenti ja tonn maksis reede lõunaks 86,79 dollarit. Veel kaks nädalat tagasi kauples rauamaak ligi 95 dollari juures.

Investorid lootsid, et Hiina stimuleerimismeetmed tõstavad sealsete tehaste nõudlust. Hiina import kasvas, aga samal ajal kasvasid ka sadamates seisvad varud.

„Hiina majandus peaks sellel aastal aeglustuma, sest valitsus püüab krediidi kasvukiirust ohjeldada,“ ütles Bain, kelle arvates püsib terasenõudlus heal juhul stabiilsena. „Hindade languseks on veel ruumi. Pakkumine laieneb jätkuvalt ja nõudlus on vähenemas.“

Tugevam dollar survestas ka kulda

Tugev dollar on kehvasti mõjunud ka kullale, mille hind on sellel nädalal tublisti langenud.

Kullauntsi hind langes neljapäeval alla 1200 dollari untsist. Põhjuseks olid eelkõige positiivsed USA majandusandmed, mis suurendasid tõenäosust, et Föderaalreserv peagi intresse tõstab. Nimelt lisandus veebruarikuus USAs 280 000 erasektori töökohta, mis on parim tulemus alates 2014. aasta aprillist.

Nimelt on kuld ja USA dollar üksteisega pöördvõrdelises suhtes – kui dollar tugevneb, siis see survestab kulda ning vastupidi.

Kulla hind langes nädalaga 2,8 protsenti ja hõbe odavnes 5,1 protsenti. Kummagi unts maksab vastavalt 1196 dollarit ja 16,88 dollarit.

Vase hind peaks odavnema hakkama

Vase hind peaks sellel aastal langema, sest USA intressimäärade tõstmine ning Euroopas toimuvad valimised vähendavad nõudlust, teatas Hiina suuruselt teise rafineerimisfirma tegevjuht, vahendab Bloomberg.

Hinnad peaksid aasta lõpuks olema madalamal kui 1. jaanuaril, ütles Jiangxi Copper Co juhatuse esimees Li Baomin pühapäeval. Jiangxi Copper plaanib suurendada tootmist maksimaalse võimsuseni (1,36 miljoni tonnini), ütles ta. Eelmisel aastal tootis ettevõte 1,2 miljonit tonni vaske.

Sellel nädalal odavnes vask lausa 5,4 protsenti ja tonn maksab 5690 dollarit.

Vase hind hakkas novembris tõusma, sest spekuleeriti, et USA presidendiks valitud Donald Trump suurendab infrastruktuurile tehtavaid kulutusi, mis peaks suurendama nõudlust ka metallide järele. Pärast jaanuarikuist hinnatõusu kiirenemist on vask uuesti odavnema hakanud, sest investorid ootavad, et Föderaalreserv tõstab järgmisel nädalal toimuval kohtumisel intressimäärasid.

„On asju, mis tekitavad muret,“ ütles Li. „Trumpi poliitikad ei ole täiesti selged, USAs on intressimäärad tõusmas ning pole teada, kes võidavad Euroopas tähtsaid valimisi. Lisaks sellele on mitmetes arenevates riikides majandusaktiivsus aeglustumas.“

Teistest toorainetest odavnes tsingi hind 6,3 protsenti ning tina kukkus 1,3 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 2681 ja 19 275 dollarit.

Alumiinium kukkus 4,2 protsenti ja nikkel odavnes lausa 8 protsenti. Tonnihinnad vastavalt 1868 ja 10 150 dollarit.

Nafta hind langes alla 50 dollari barrelist

Üleüldiselt on tooraineturud surve all ka selle tõttu, et nafta hind on sellel nädalal tublisti langenud.

Neljapäeval kukkus naftabarreli hind üle pika aja alla 50 dollari. Suure languse põhjustas USA otsus pumbata rohkem naftat ajal, mil OPECi riigid on leppinud kokku tootmise vähendamises, et hindu stabiliseerida.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 5,9 protsenti ja WTI kukkus lausa 6,8 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 52,58 ja 49,73 dollarit.

USA naftatootmine suurenes Energiaagentuuri andmetel sel nädalal 9,09 miljonile barrelile päevas ning USA on öelnud, et plaanib tõsta tootmist 10 miljonile barrelile, mis sisuliselt nullib OPECi riikide tootmispiirangud (kokku otsustati päevast tootmist vähendada 1,6 miljoni barreli ulatuses)

Saudi Araabia energeetikaminister Khalid Al-Falih hoiatas selle nädala alguses "roheliste idude" eest, mis USA naftatööstuses "ehk liiga kiiresti kasvavad". ConocoPhillipsi juht Ryan Lance ütles sellepeale, et need "idud" näivad talle juba "puudena".

Rotterdami 95 bensiini hind kukkus 5,2 protsenti ning tonn maksab 512,75 dollarit. Tõenäoliselt on peagi oodata ka bensiini hinnalangust Eesti tanklates.

Autor: Nädal börsil