Õlletootjad: aktsiisi tõus viib kümned miljonid maksuraha Lätti

Uus valitsus on teavitanud oma plaanist tõsta 2017. aasta keskel ja 2018. aasta jaanuarist erakorraliselt lahja alkoholi aktsiisi võrreldes tänasega 2,2-kordseks, seisis õlletootjate liidu pöördumises. 

Tegemist on plaaniga, mis eirab ettevõtjate õiguspärast ootust stabiilsele ärikeskkonnale. Juhime tähelepanu, et riik on juba kehtestanud rekordilise alkoholi aktsiisi tõusu kuni aastani 2020, mille järgi on ettevõtjad teinud oma plaanid.

Ühtlasi tähendab selline valitsuse samm Eesti õlleturgu mõjutava lõunasuunalise piirikaubanduse plahvatuslikku kasvu ning seab löögi alla terved ettevõtlussektorid.

Kõikjal Euroopas kehtivad kange ja lahja alkoholi maksustamisele erinevad määrad. Selle aluseks on maksustamisloogika, mille kohaselt on kange alkoholi tootmine kordades odavam kääritatud jookidest ning ilma maksuerisuseta oleks kange alkohol õllest ja teistest lahjadest jookidest suhteliselt palju odavam.

Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu rahvatervise eesmärk on alkoholitarbimine 8 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas. See eesmärk on tänavu saavutatud. Teisalt iseloomustab Eesti alkoholitarvitamist võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega asjaolu, et õlletarbimises oleme Euroopas keskmisest tasemest madalamal, siis kange alkoholi tarbimise osas on Eesti selgelt esirinnas.

Juba praegu on Eestis lahja alkoholi aktsiisimäärad Euroopa keskmisest kõrgemal ja meist eespool on vaid viis riiki. Aktsiisimäära 2,2-kordse tõstmisega muutub Eestis õlle ja teiste lahjade alkohoolsete jookide hind sissetulekute arvestuses kogu Euroopas kõige kallimaks. On täiesti arusaamatu, kuidas silmakirjalike põhjendustega rahvatervise huvidest otsustab valitsus ühe ettevõtlussektori majandustegevust täielikult ruineerida, muutes teise käega samas kange alkoholi kättesaadavuse inimestele suhteliselt odavamaks.

Pöördume asjaomaste ministeeriumide ja riigikogu komisjonide poole ning kutsume neid üles hindama kavandatud muudatuste tegelikku ja terviklikku mõju Eesti majandusele ja selle konkurentsivõimele, siinsele ettevõtluskeskkonnale ja rahvatervise eesmärkidele. Riikliku poliitika eesmärgiks olgu põhjendatud ja mõjusad meetmed alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks, mitte kodumaisele ettevõtlusele ja siinsetele töökohtadele hävitavalt mõjuvad ilustatud eelarvelubadused.

PANE TÄHELE

Valitsuse poliitikate jõustumisel on järgmised tagajärjed:

• Aktsiisi 2,2-kordne tõus tõstab õllepudeli hinna 1,5 euroni, samal ajal, kui Lätis on see 0,5 eurot. Hinnavahe Lätiga kujuneb 1 euro pudel või 11 eurot kohver

• Eesti müügimahud kukuvad 60% (50% sisemaa käibest kolib Lätti ja kogu sadamakaubandus kaob)

• Pandita pakendite plahvatuslik hulk Eestis, mida ei ole võimalik tagastada. See omakorda toob kaasa keskkonnareostuse

• Märkimisväärne käibekaotus seab otsese löögi alla kümned ja sajad kauplused, eriti väikepoed ja nendega seotud töökohad

• Toimub Soome turistide hulga oluline vähenemine. Väga märkimisväärne tagasilöök tabab Eesti turismisektorit, millest kaotavad sajad kauplejad, turismi- ja teenindusettevõtted ning nende töötajad

• Oodatud maksulaekumiste tõusu asemel kahanevad riigi tulud nii aktsiisist kui käibemaksust, seda hinnanguliselt kuni 150 miljonit eurot aastas.